Kasulik | Vestlusring: miks robot üksi ei loo väärtust ja kuidas robotiseerimisega pihta hakata?
Eesti tööstusettevõtted räägivad robotitest järjest rohkem. Hiljutisel puidu kompetentsikeskuses Tsenter toimunud Robofest 2025 arutelul kõlanud kogemuslood kinnitasidd, et robot ei ole imerelv.
Veel kümme aastat tagasi oli robot väiketootjale kättesaamatu unistus – kallis, keeruline ja riskantne. Täna on kõik muutunud: tehnoloogia on poole odavam, robotit saab rentida nagu autot ja riik maksab pool kinni. Automatiseerimine pole enam ainult suurte tehaste privileeg, kirjutab Effeti mehhatroonika insener Arno Jürisson.
Eesti tööstussektori suured probleemid - üha süvenev tööjõupuudus, kasvavad kulud ja konkurentsivõime langus - sunnivad ettevõtteid muutma tootmist efektiivsemaks ja paindlikumaks. Üha selgemaks saab, et ilma robotite ja automatiseerimise kasutuselevõtuta ei suuda Eesti tööstus rahvusvahelisel turul püsima jääda.
Õppetund: "Ostsime kliendi toote jaoks roboti ja kaotasime kliendi, kallis robot seisab siiani"
Robotiseerimine ja digitaliseerimine on muutumas Eesti tööstuse jaoks ellujäämisküsimuseks. Kuigi paljud ettevõtted on automatiseerimise vajalikkusest teadlikud, kerkivad praktikas esile mitmed väljakutsed: kas robotiseerimine on alati kasulik, kuidas vältida investeerimisvigu ja kui kiiresti peaksid ettevõtted uute lahendustega kaasa minema?
Metallitööettevõttes Danival MW on keevituse automatiseerimine järgmine samm tootmise kasvatamisel, sest senine võimekus hakkas suuremate tellimuste ja kasvavate mahtude puhul piiriks muutuma. Kolm kevadel kasutusele võetud Yaskawa keevitusrobotit aitavad suurendada tootmisvõimekust ja kvaliteedi stabiilsust, kuid ettevõtte juhi sõnul ei sobi robot kaugeltki iga detaili valmistamiseks.