Energeetikasektori juhid: palgasurve kasvab, investeeringud jätkuvad, kasumlikkus on surve all
Eesti energeetikasektori juhid näevad lähikuude väljavaadet pigem stabiilsena, kuid tunnistavad, et kasumlikkus on surve all ja tööjõukulude kasv paneb ettevõtted raskesse seisu, selgub värskest Infopanga energeetika aastaraportist.
Eesti probleem on selles, et valitsus ei tegele raha puuduse juurpõhjuse ehk liiga suurte kuludega, ütles ettevõtja, Alexela suuromanik Heiti Hääl saates „Kuum tool“.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastamisele elektrituru- ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis parandab elektrisüsteemi toimepidevust ja suurendab tarbija õigusi ning loob võimalusi taastuvenergia jagamiseks. Samuti leevendatakse alakasutustasu kuni 15 kW tootmisseadmetele.
Eesti Energia teenis tänavu teises kvartalis 387,8 miljonit eurot müügitulu, mis on 7% vähem kui mullu samal ajal. Kontserni normaliseeritud puhaskasumiks kujunes 33,1 miljonit eurot. Tulemust mõjutasid enim madalad elektrihinnad, mis langetasid ka investeeringute tasuvust.
Eleringi puhaskasum langes tänavu esimesel poolaastal 6,3 miljoni euroni, jäädes eelmise aasta sama perioodi tulemusele 4,3 miljoni euro võrra alla. Ettevõtte sõnul avaldab kasumlikkusele survet võrguteenuste tulude vähenemine ja kasvavad kulud energia varustuskindluse tagamiseks.
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.