Eesti Maaülikoolis juhtimiskonverentsil „Kahe jalaga maa peal“ toimunud metsa- ja puidutööstuse tuleviku üle toimunud arutelul tõdeti, et metsandus vajab otsuseid, mis ei lähtu vaid järgmise kvartali kasumlikkust.
Valitsuse plaan määrata 70% Eesti metsadest majandusmetsaks on tekitanud terava vastasseisu looduskaitsjate, metsatöösturite ja metsakasvatajate vahel.
Eesti Maaülikooli metsateadlane Reimo Lutter näeb vajadust tuua metsanduses rohkem esile teaduspõhiseid otsuseid ja väärtustada koostööd metsaomanikega. Lutteri sõnul on mets ühiskonnas vastuoluline teema, kuid lahendused saavad sündida ainult siis, kui arvesse võetakse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid väärtusi.
Eesti puidutööstus näitas aasta algul esimesi ettevaatlikke märke taastumisest. Kuigi müügimahud ja tellimused tasapisi kasvavad, hoiavad turu taastumist tagasi hinnasurve, nõrk ostujõud ja ebakindlus.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.