Juulis kerkisid mitmed riigilõivud ja saastetasud

Riigikogu kinnitas seaduse muudatused, mis muudavad lihtsamaks väärismetalltoodete nimemärgise registreerimise ja nendega kauplemise.

2023. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 102 miljonit eurot, mis on ligi 47 miljonit eurot vähem kui aastal 2022. Keskkonnaameti kontrollide tulemusel suurenes deklareeritud keskkonnatasude summa täiendavalt ligi 400 tuhande euro võrra.

Alates 2024. aasta algusest tuleb ettevõtetel tasuda keskkonnatasu veel ladestamata jäätmete eest, kui need on enne taaskasutamist jäänud seisma enam kui kolmeks aastaks. Liialt kauaks seisma jäänud jäätmed tuleb kõrvaldada või suunata taaskasutusse hiljemalt 2023. aasta lõpuks.

Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.