Juulis kerkisid mitmed riigilõivud ja saastetasud

Riigikogu kinnitas seaduse muudatused, mis muudavad lihtsamaks väärismetalltoodete nimemärgise registreerimise ja nendega kauplemise.

2023. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 102 miljonit eurot, mis on ligi 47 miljonit eurot vähem kui aastal 2022. Keskkonnaameti kontrollide tulemusel suurenes deklareeritud keskkonnatasude summa täiendavalt ligi 400 tuhande euro võrra.

Alates 2024. aasta algusest tuleb ettevõtetel tasuda keskkonnatasu veel ladestamata jäätmete eest, kui need on enne taaskasutamist jäänud seisma enam kui kolmeks aastaks. Liialt kauaks seisma jäänud jäätmed tuleb kõrvaldada või suunata taaskasutusse hiljemalt 2023. aasta lõpuks.

Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.