GScani müüonskannerid näitavad Paldiski tuumareaktorite sisemust
Eesti süvatehnoloogia ettevõte GScan alustab aprillis Paldiski tuumaobjekti läbivalgustamist müüonskanneriga. Riigiettevõtte AS A.L.A.R.A. ja GScani vahel sõlmitud 1,67 miljoni euro suuruse lepingu tulemusel valmivad Paldiski reaktoritest detailsed 3D kujutised, mille abil saab reaktorid lammutada ja tuumajäätmed turvaliselt lõpphoidlasse paigutada.
GScani patenteeritud tehnoloogia rakendab ohutut ja looduses esinevat müüonkiirgust, mis samas võimaldab näha materjalidest läbi paremini, kui ühegi teise tehnoloogiaga. “Paldiski tuumaobjekt on eriline: kunagised n-ö õppeallveelaevade 50-meetrised korpused koos kahe ehtsa tuumareaktoriga on valatud betooni. Korpuste ümber on ehitatud raudbetoonist sarkofaag. Tänu müüonkiirguse detektorile muonFLUX Infra on maailmas esmakordselt üldse võimalik selliste mõõtmetega objektist luua umbes 10 cm täpsusega 3D kujutist,” sõnas GScani tegevjuht Marek Helm. „Tuumaallveelaevade läbivalgustamise projekt on meie jaoks märgiline, et esitleda laiemalt GScani patenteeritud tehnoloogiat ja aidata üle maailma kaardistada kriitilise infrastruktuuri, näiteks sildade ja muude suuremõõtmeliste rajatiste ohutust.”
Seotud lood
Turva- ja kaitsevaldkonnas murrangulist skaneerimistehnoloogiat arendav Eesti ettevõte GScan avas Tartu lennujaama külje all oma esimese katsetehase. Uue aasta algusest hakkavad tootmise arenduskeskusest reaalsesse kasutusse jõudma tänapäeva röntgenitega võrreldes ülikõrge tulemuslikkusega ning ohutut kiirgust kasutavad turvaskannerid.
Suurte kogemustega tippjuht Marek Helm vahetas tuntud mööblitööstuse Standard juhtimise seni veel suhteliselt vähetuntud idufirma GScan vastu. Miks?
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele