Ørstedi Nystedi meretuulepark Gedseri lähistel Taanis.
Foto: Liis Treimann
Kontserni Eesti tütarfirma esitas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile hoonestusloa taotluse, kust nähtub, et tuulepark koosneks 115 tuulegeneraatorist. Nüüd algab menetlemise protsess. Samas on riigiametid öelnud, et enne nad aladel, mis kattuvad mereplaneeringuga, hoonestuslubade menetlemist ei algata, kui mereplaneering pole valitsuses kinnitatud. Lootus on õhus, et see juhtub lähiajal.
RWE tahab tuulepargist 1100 megavatti suunata Eesti põhivõrku. Täiendava 1020 megavati väljaehitamine sõltub majanduslikust tasuvusest ja tulevikutehnoloogia arengust.
Ühe võimalusena kaalub RWE kasutada toodetud elektrit veisinikutehases vesiniku tootmiseks. Teine võimalus on eksportida toodetud elekter merekaablite kaudu Rootsi, Lätti või ühendada tuulepark Eleringi kavandatava Läänemere merevõrguga. Kolmas oleks kombineeritud variant.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.