Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Info liikumise digitaliseerimise 2 põhjust tootmises: järelkalkulatsioon ja osaline raporteerimine
Tootmises on oluline läbi mõelda, kuidas toimub töökäskude edastamine tootmisesse ja nende elluviimise raporteerimine, kirjutab digitaliseerimisekspert Lauri Antalainen.
Tootmise juhtimise korraldust saab hinnata sellise digitaliseerituse järgi:
• skaala ühes otsas on täielikult paberivaba tootmine, kus nii töökäsud, nende raporteerimine, laokanded kui ka muud toimingud toimuvad täielikult digitaliseeritult ja reaalajas.
• skaala teises otsas on tootmine, milles töökäsud ja -joonised ning muu info prinditakse kontoris välja, viiakse tootmisse, kus need paberid siis oma „ringi“ ära tehes koos tootmistöötaja poolt tehtud märkmetega tagasi kontorisse jõuavad. Kontoris kogub keegi need paberid kokku ning sisestab info reeglina kas raamatupidamisprogrammi või Excelisse.
Digitaliseerimata ja paberipõhisel tootmise juhtimisel on lisaks töötajate igapäevasele kilomeetrite pikkuseks kujunevale paberite transportimise teele veel mitmeid teisigi olulisi puudujääke, mida saab digitaliseerimise abil likvideerida.
2 olulist põhjust, miks peaks info liikumise tootmises digitaliseerima:
1) Järelkalkulatsioon ja omahinna arvestus
Järelkalkulatsiooni läbiviimine peaks olema iga tootmisettevõtte põhiprotsessi lahutamatu osa. Paraku seda endiselt paljudes ettevõtetes ei tehta (või tehakse vaid osaliselt), sest puudub järelkalkulatsiooni elluviimiseks vajalik info. See omakorda tähendab, et hinnapakkumiste aluseks olev toote ja tootmise omahinna arvestus (eelkalkulatsioon) on tihti ebatäpne ja klientidele pakutavad hinnad on mõnikord liialt kõrged ja teinekord liialt madalad. Veelgi problemaatilisem on sealjuures asjaolu, et liialt madala hinnaga tehtud pakkumisi kipub ettevõte keskmisest tihedamini võitma, samal ajal kui liialt kõrge pakutud hinnaga tööd kaotab ta konkurentidele. Tulemuseks on madalam rentaablus ja käest lastud tööd.
Järelkalkulatsiooni tegemiseks on vaja järgmist digitaalset infot: toote tootmiseks tegelikult kulunud materjali kogust ja tööoperatsioonidele kulunud aega. Info kogumine eeldab töökeskuste põhist tööde raporteerimist ja tootmistellimustega seonduvate laokannete süsteemi olemasolu. Vaid digitaliseeritud protsessi puhul on võimalik tagada nii materjali- kui ka ajakulu piisavalt täpne arvestus.
2) Tootmistellimuste jälgimine ja osaline raporteerimine
Digitaliseerimata tootmise juhtimise oluline probleem on see, et kontoris puudub info ühe või teise tootmistellimuse staatuse kohta tootmises. Kliendi päringutele toote tarneaja kohta pole võimalik vastata ilma, et seda infot tootmispõrandalt küsida. Veelgi problemaatilisem on olukord, kus ühel või teisel põhjusel pole tootmistellimust võimalik lõpuni toota, aga soovitakse juba toodetud positsioone või koguseid arvele võtta (ja potentsiaalselt ka kliendile lähetada). Paberil olevate töökäskude täidetuse osaline raporteerimine on keeruline ning nõuab palju väärtust mittelisavaid tegevusi nii tootmises kui ka kontoris.
Tootmistellimuste osalise raporteerimise digitaliseerimiseks peaks olema töökeskuses kasutusel MRP funktsionaalsus, mis võimaldab tootmistellimuse osalist raporteerimist ning mis ideaalis genereeriks raporteerimata osale automaatselt uue töökäsu.
Tule koolitusele!
Lauri Antalainen räägib koolitusel "Tööstusettevõtte digitaliseerimise baaskursus" sammudest, mida digitaliseerimisest huvitatud tööstusettevõtetes peaks ette võtma, et jõuda mõtetest tegudeni. Koolitusel saab teada, kuidas digitaliseerimisprojekti defineerida ja ellu viia.
Täispika päevakava leiab ja registreerida saab SIIN.
Seotud lood
Kui tehaste töökeskustes toimuv töö on reeglina efektiivne, siis seda ei saa öelda näiteks töökäskude liikumise või raporteerimise kohta, leiab digitaliseerimise ekspert Lauri Antalainen.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
5
Viimased uudised
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Ettevõte plaanib tehast laiendada
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele