Autor: Kristjan Pruul • 13. mai 2021
Kui hinnatõusuks ruumi ei ole, siis saab tööstus selle oma kraesse
Jamad tellimuste kättesaamisel ja tellimuste üleandmisel, ärevad pealkirjad hinnatõusu kohta ookeani tagant, teadmatus koroonakriisist taastumise ees tekitavad küsimuse, kas hinnad lendavad lakke ka euroalas, kuid vastus sellele näib olevat: mitte nii pea ja vähemalt mitte püsivalt ja pikemaajaliselt.
Saematerjali järsk hinnatõus toetab tegelikult üsna suurt osa Eesti tööstusest, kuid ehitussektoril on sellest vähe rõõmu.
Foto: Liis Treimann
Inflatsioonisurve on maailmas erisuunaline: Euroopas vaoshoitud ja ookeani taga pigem ülespoole. Selle tulemusel võivad tõusvad sisendite hinnad süüa end töötleva tööstuse marginaalidesse, kuid teisalt võib päästjaks osutuda ikkagi välisnõudlus.
Erinevad tegurid on toorainete hinnad ajanud ulmelistesse kõrgustesse. Siin on mitu koroonapandeemiaga seotud elementi: terasetootmine ei suutnud end maailmas täiskiirusele ajada sellal, kui Hiinas majandus taastus; pandeemia tingimustes suletud USA saeveskid ühes sealse elamuehituse ülikiire taastumisega on põhjustanud ralli saematerjali hindades.
Kas need siis ei jõua Eesti tarbijani?
Swedbanki analüütiku Tõnu Mertsina sõnul jõuab küll: toorainete hinnatõus võib peagi jõuda ka Eesti tarbijateni ning tööstusettevõtted peavad arvestama, et tootmine muutub kallimaks. LHV privaatpanganduse portfellihaldur Mikk Taras ütleb, et kallinenud on just globaalsed toormehinnad, mis lõpuks peavad mõjutama tarbijahinnaindeksit ka Euroopas.
Loe pikemalt Äripäevast.
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!