Jamad tellimuste kättesaamisel ja tellimuste üleandmisel, ärevad pealkirjad hinnatõusu kohta ookeani tagant, teadmatus koroonakriisist taastumise ees tekitavad küsimuse, kas hinnad lendavad lakke ka euroalas, kuid vastus sellele näib olevat: mitte nii pea ja vähemalt mitte püsivalt ja pikemaajaliselt.

- Saematerjali järsk hinnatõus toetab tegelikult üsna suurt osa Eesti tööstusest, kuid ehitussektoril on sellest vähe rõõmu.
- Foto: Liis Treimann
Inflatsioonisurve on maailmas erisuunaline: Euroopas vaoshoitud ja ookeani taga pigem ülespoole. Selle tulemusel võivad tõusvad sisendite hinnad süüa end töötleva tööstuse marginaalidesse, kuid teisalt võib päästjaks osutuda ikkagi välisnõudlus.
Erinevad tegurid on toorainete hinnad ajanud ulmelistesse kõrgustesse. Siin on mitu koroonapandeemiaga seotud elementi: terasetootmine ei suutnud end maailmas täiskiirusele ajada sellal, kui Hiinas majandus taastus; pandeemia tingimustes suletud USA saeveskid ühes sealse elamuehituse ülikiire taastumisega on põhjustanud ralli saematerjali hindades.
Kas need siis ei jõua Eesti tarbijani?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Swedbanki analüütiku Tõnu Mertsina sõnul jõuab küll: toorainete hinnatõus võib peagi jõuda ka Eesti tarbijateni ning tööstusettevõtted peavad arvestama, et tootmine muutub kallimaks. LHV privaatpanganduse portfellihaldur Mikk Taras ütleb, et kallinenud on just globaalsed toormehinnad, mis lõpuks peavad mõjutama tarbijahinnaindeksit ka Euroopas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.