• 08.05.20, 08:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Töötleva tööstuse 23 tegevusalast vaid neljas näeb kasvu

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis 8% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang kõikides valdkondades, nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.
Toidutööstus näitab kasvu
  • Toidutööstus näitab kasvu
  • Foto: Tööstusuudised.ee
Statistikaameti analüütik Helle Bunder märgib pressiteates, et koroonaviiruse mõju töötlevale tööstusele on juba ka märtsis kergelt näha.
„Töötleva tööstuse 23 tegevusalast võib täheldada kasvu ainult neljas: toiduainete, keemia- ja farmaatsiatoodete ning elektriseadmete tootmises. Kui varasemalt oli tavapärane, et pooled või isegi üle poolte tegevusaladest näitasid positiivset trendi, siis praegu seda enam nentida ei saa,“ ütles Bunder.
Töötlevas tööstuses toodeti 2019. aasta märtsiga võrreldes 6% vähem. Suurema osatähtsusega tööstusharudest langes arvutite ja elektroonikaseadmete, metalltoodete, ehitusmaterjalide ja põlevkiviõli tootmine. Rohkem valmistati võrreldes eelneva aastaga toiduaineid ja elektriseadmeid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kogu töötleva tööstuse toodangust 68% müüdi välisturule, ekspordi osa müügist oli suurim elektroonika- ja elektriseadmete tootmises. Korrigeerimata andmete alusel vähenes võrreldes eelmise aastaga toodangu müük ekspordiks 3% ning siseturule 2%.
Sesoonselt korrigeeritud andmete alusel toodeti märtsis võrreldes veebruariga tööstuses kokku 9% ja töötlevas tööstuses 11% vähem toodangut.
Energeetika valdkonnas vähenes võrreldes 2019. aasta märtsiga elektri tootmine 42% ja soojuse tootmine 9%. Elektrienergia vähenemise põhjuseks on nagu varasemalt süsihappegaasi kõrge hind, mistõttu on põlevkivielektrit kallis toota.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.06.25, 10:39
Majandusekspert Valeria Kiisk: Eesti majandus vajab eksporti, kuid eksport vajab kindlat riskijuhtimist
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele