Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ukrainlased veavad Eesti tööstust läbi paksust ja vedelast
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu usub, et metalli- ja masinatööstuse vallas tegutsevad ettevõtted saavad pakkuda klientidele piisavalt paindlikkust ennekõike tänu võõrtööjõule.
“Tuleb tunnistada, et metallitöö on juba ajalooliselt kuidagi jäänud slaavi päritolu meeste tööks, eestlased ei ole kippunud seda omaks võtma ega õppima,” nendib Ploompuu. “Nii ongi sektori ettevõtted olukorras, kus neis 30 protsendis töötavad valdavalt ukrainlastest välistöölised. Kui nüüd need inimesed töölt eemaldada, siis kaob töö ära ka ülejäänud 70 protsendilt. Eestis lihtsalt ei ole piisavalt selliseid väljaõppinud inimesi, keda tööpinkide taha või keevitama saata.”
Seotud lood
Tootmisettevõtted seisavad silmitsi üha keerukamate nõudmistega: tellimuste tähtajad lühenevad, kvaliteedistandardid karmistuvad ja kuluefektiivsuse vajadus kasvab. Globaalsed tarneahelad ja digitaliseerimine sunnivad otsima viise, kuidas tagada sujuv tootmine ja andmepõhine juhtimine.
Enimloetud
1
2
Eesti tööstuse arengu üks kitsaskohti on liigne sõltuvus sellest, et “kliendid ise tulevad uksele”.
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ühe pakendi sortimise roboti investeeringu tasuvus oli natuke alla aasta
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele