Toiduliit saatis valitsusele ettepanekud Eesti toidujulgeoleku tagamiseks

Eelnevate aastate mastaapsed kaudsed maksutõusud gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi, raskeveokimaksu, teekasutustasu jms näol, on väljendunud toodete lõpphindades ja viinud toiduainete hinnatõusudeni tarbijate jaoks. Näiteks on maagaasiaktsiisi aastatel 2015 – 2017 tõstetud igal aastal 20%. Eelmise valitsuse otsusel tõstetakse maagaasiaktsiisi veel aastatel 2018 – 2020 igal aastal 25%. Seega on maagaasi aktsiisimäär tõusnud kuue aastaga 3,4 korda. Juba enne viimast gaasiaktsiisi tõusu oli Eestis gaasiaktsiisi määr võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga kordi-kordi kõrgem. Eesti on olnud toiduainete ja jookide hinnatõusu liider EL-s, mis mõjutab Eesti tarbijate rahakotti ning teeb muret toidutöötlejatele. Olukorras, kus paljud inimesed on juba töö kaotanud ning lähituleviku prognoos on töötuse järsk kasv, muutuvad esmakulutuste (eluase, toidu- ja jookide hinnad) inimestele üliolulisteks.

Samuti on diislikütuse hind Eestis kallim, kui suuremas osas teistes Euroopa riikides, sh oluliselt kõrgem Läti-Leedu hindadest, mis mõjutab logistikatasusid ja transpordihindu.

Tootmiseks hädavajalikud sisendid (elekter, kütus, maagaas) on olulised sisendid just kodumaisele toiduainetööstusele, mille konkurentsivõime toetamine on strateegiliselt oluline toiduainetega varustatuse ja sisemaise põllumajandustoodangu nõudluse/realiseerimise seisukohast just potentsiaalses kriisis või olukorras, kus kaubavahetus mingil põhjusel ei toimi või on piiratud.

2. Maksutõusu moratoorium aastateks 2020-2022 - Seni on arutlusel olnud plastimaks, pakendimaks, jäätmeseadusest laiendatud tootjavastutuse lisanõuded pakendiettevõtjatele, Green Dealist tulenevad kohustused. Vaadata tuleb makse tervikpaketina, mitte eraldi igat kaudset maksu planeerides ja hajutades sellega tähelepanu tervikpildilt ja mõjudelt toiduainete ja jookide hindadele.

3. Pikendada rakenduvat 70%-list töötasu toetuse perioodi – toidutööstusse jõuab kriis hilinemisega, sest suuremates tootmistes on pikemaajaline tellimuste maht olemas ja ka varu kulude katmiseks. Samas me ei tea, milliseks kujuneb olukord eksportturgudel, kui suured on sunnitud piirangud seoses COVID-19 levikuga, kas kaubavedusid suudetakse hoida piiranguteta jms. Prognoosime, et toidutööstussektorisse jõuab langus perioodil mai-august. Kõige raskem on ettevõtetel tööjõukulude katmisega, et mitte minna koondamise teed lootuses, et mahud taastuvad.

4. Vähendada tööandja osa haigushüvitise maksmisel järgnevaks kuueks kuuks – toidutööstussektor on väga tööjõumahukas ning töötaja(te) haigestumine kõige suurem oht tööstuste tootmisvõimekusele. Tööstused püüavad leida võimalusi asendustööjõu värbamiseks, kuid haigushüvitise maksmine täna kehtestatud määras on oluline lisakoormus ettevõtetele.

5. Piiride avatuna hoidmine kaubavedudele – ekspordil on oluline roll toidutööstussektori toimetulekus. Juba täna on tootjate ekspordimahud oluliselt kahanenud, piiride sulgemine kaubavedudele seaks toidutööstused veelgi keerulisemaasse olukorda. Ühtlasi seaks ohtu tootmiseks vajaliku tooraine ning pakendite kättesaadavuse.

6. Laenuintresside puhkus 6 kuuks – toidutööstused on teinud viimastel aastatel suuri investeeringuid tootmistehnoloogisse ja toiduohutuse tagamisse. Laenuintresside puhukus kergendaks toidutööstustel jätkata laenumaksete tasumist. Laenupuhkust võiks võimaldada kõigile ettevõtetele ajaks, mil nad on sund riikliku otsusega suletud.