Metallitööstur: riik ei tohiks lükata edasi töid, millega saaks majandust turgutada

Omavalitsustel on seoses kriisiga tekkinud palju lisakohustusi, millega seotud kulude katmiseks jäetakse ära või lükatakse edasi planeeritud tööd, mis aitaks praegu majandust turgutada, ütleb metallitööstuse Adrem Pärnu juht Ivar Kaldasaun.

Metalltooteid valmistava Adrem Pärnu ASi toodangust 90% läheb Skandinaavia turule. Ettevõtte juhi Ivar Kaldasauna sõnul on Skandinaaviast tulevate tellimuste maht hakanud vähenema ja see trend teeb murelikuks. "Tellimuste vähenemine pärsib kindlustunnet ja kui me ei suuda leida alternatiivseid tellimusi koduturult, siis ei pruugi meil aprillis enam olla võimalik kõigile töötajatele tööd pakkuda," ütles Kaldasaun.

Kaldasaun lisas, et ettevõte tahaks pigem tööd teha ja kriisi toetusmeetmetest abi küsimata jätta ning selleks on olemas ka lahendused.

Esiteks peaks riik ja omavalitsused tulema ettevõtetele appi ning siseturule tellimusi tooma. "Suheldes oma maakonna omavalitsusjuhtidega on paraku olukord vastupidine, sest omavalitsustel on seoses kriisiga tekkinud palju lisakohustusi, millega seotud kulude katmiseks jäetakse pigem seni planeeritud tööd ära või lükatakse edasi teise poolaastasse," märkis Kaldasaun ja toonitas, et just nende edasilükatud töödega saaks praegu majandust elavdada.

"Riigi poolt on oluline julgustada omavalitsusi ettevõtlust elavdama ja teise poolaastasse planeeritud tööd kevadesse tooma. Riik peaks lubama omavalitsustel kriisiga kaasnevad kulud katta ja nii julgeks ka KOV-id ettevõtlust toetavaid tegevusi võimalikult kiirelt ellu viia," lisas ta.

Teiseks tuleks Ivar Kaldasauna sõnul Riigi Kinnisvara ASil võimendada tööde mahtu ja tuua teise poolaastasse planeeritud tellimused kevadesse.

"Eriolukorras on mõlema ettepaneku kiire realiseerumise eelduseks riigihanke menetluse kiirendamine läbi nõuete lihtsustamise. Hetkel võiks lubada kõiki asju teha kolme pakkumise alusel kiirmenetlusega," soovitas Kaldasaun.

Adremi juht lisas, et viiruse levik on tekitamas kümne aasta taguse masuga sarnast olukorda, kus Skandinaavia riigid vähendavad alltöövõttu teistest riikidest, et kaitsta oma siseturgu ja tagada oma tootmisettevõtete käibemahud. "Eelmise masu ajal läksid mitmed Eesti ja Soome ettevõtted pankrotti, kuna Skandinaavia alltöövõtt lõppes ära. Ekspordiga tegelenud kohalikel ettevõtetel ei õnnestunud Eesti siseturule asendustellimusi leida," tuletas ta meelde eelmist kriisi.

"Loodan, et seekord on ka Eestis seda tarkust, et siseturgu ja kohalikku ettevõtlust kaitsta, sest lõpuks on just ekspordiga tegelevad ettevõtted need, kes maksutulu Eestisse toovad ja siin töökohti loovad."