Autor: Äripäev • 20. veebruar 2020

„Oleme asunud eelmisel suvel kinnitatud saneerimiskava täitma ning tänaseks on esimese aasta maksed tehtud. Järgmised maksed kuuluvad kava kohaselt tasumisele 2021. aastal,“ ütles Tere ASi ja ASi Farmi Piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine.

Äripäevale teadaolevalt on üks Tere võlausaldajatest vaidlustanud saneerimiskava ja vaidlus on jõudnud teist korda ringkonnakohtusse. Selle vaidluse kohta Kivine suurt rääkida ei osanud.

Harju maakohus kinnitas Tere saneerimiskava eelmise aasta septembris. Kava mahuks on 47,5 miljonit eurot ning kava on kinnitatud kümneks aastaks.

Suurimad võlausaldajad on Tere omaniku Maag Grupi ettevõtted, kes on varasemalt võlanõudeid kokku ostnud. Kivine kinnitas, et Tere enam põllumajandusettevõtetele võlgu ei ole.

„Saneerimiskava järgimine tagab Terele stabiilse majandustegevuse ning jätkusuutliku arengu ehk saame tänu sellele täielikult keskenduda põhitegevusele," kinnitas ta.

Karm konkurents

„Nii Eestis kui lähiriikides on tihe konkurents nii tooraine kui valmistoodangu turul, mis muudab piimatööstuste elu keeruliseks,“ tunnistas Kivine, lisades, et Eesti riigi mastaape arvestades on Tere ja Farmi Piimatööstusel potentsiaali saada suureks tegijaks kogu regioonis.

„Piimandus ja põllumajandus laiemalt on tugevalt seotud tooraine tootmisega ja sellest, kuidas piimandusel läheb, sõltuvad väga paljud partnerid,“ lausus Kivine.

Eksporditulu kasvas

Tere ja Farmi läinud aasta auditeerimata konsolideeritud käive oli 112 miljonit eurot, kasvades aastaga 4 miljoni euro ehk 4% võrra. Ettevõtte eksporditulu ulatus 24 miljoni euroni ja kasvas aastatagusega võrreldes 14% võrra. Suurimad eksportturud olid naaberriigid Soome ja Läti.

„Tere ja Farmi Piimatööstusele andis möödunud aastal kõige rohkem hoogu juurde eksport, mille osakaal ettevõtte kogukäibest moodustab täna juba ligi veerandi – see on Eesti piimatööstuste peamine kasvuvõimalus,“ sõnas Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse liige Mairi Paiste. „Saavutasime aastaga 14% ekspordikasvu, käesolevaks aastaks prognoosime kasvutrendi jätkumist. Tulevikus soovime, et pool toodangust jõuab piiri taha, milleks meil on juba täna tootmisvõimekus olemas.“

„Eelmisel aastal eksportisime piimatooteid kokku 24 erinevasse riiki üle maailma, eksporti hoogustas ka eelmise aasta suvest paranenud konjunktuur lõssipulbri turul,“ selgitas Mairi Paiste.

Linnapiimatoodete sektoris nii oma brändi kui private labeli toodete osas on suurimateks ekspordipartneriteks jätkuvalt Soome ja Läti, kolmanda koha saavutas pulbrituru paranemisega Bulgaaria, teatas ettevõte. Ka Jaapan on Tere ja Farmi jaoks oluline sihtriik: koos koguste kasvuga on müük sinna tõusnud ekspordiriikide seas juba esikuuiku piirini.

2019. aastal kasvas Farmi ja Tere töödeldava toorpiima maht 3000 tonni ehk 2% võrra. 2020. aastaks prognoosib ettevõte oma tehastes töödeldavate koguste kasvu. Farmi ja Tere töötlevad kogu Eestis toodetavast toorpiimast 22%.

Investeeris läinud kuul

Jaanuaris soetas Tere ja Farmi Piimatööstus Põlva tootmisse 700 000 eurot maksnud pulbripakkemasina ja -roboti, mille abil suureneb veel mõne aasta eest 2000 tonniga piirdunud lõssipulbri valmistamine tänavu 6000 tonnini.

„Robot teeb Põlvas ära töö, milleks varem oli vaja kolme inimest,“ lausus Paiste. Praegu robotiseeritakse toiduainetööstuses eelkõige neid lõike, kus on palju käsitööd ja inimfaktor võib mõjutada toote kvaliteeti, jätkas ta. Neli-viis aastat tagasi tasus pakkerobot tema sõnul ära viie ja enama aastaga, aga tänu tehnika kiirele arengule selles valdkonnas tasub mõne tootmislõigu puhul selline investeering täna ära juba paari-kolme aastaga.