Autor: Jaanus Vogelberg • 21. november 2019

Lavingu sõnu said uued omanikud teha tehases esimese ringkäigu aprillis. Võtmed saadi kätte suve keskel. Esmalt prooviti ennast kurssi viia sellega, mis pärand neile pankrotistunud firmast üldse jäi. Selgus, et rikkalik.

“Unikaalne masinapark – Baltikumi suurim CNC-pink, 23 meetrit pikk, täpsus 1 mikromeeter –, sellega saab Rolexi hammasrattaid teha,” kiitis Laving. Suuri ja võimsaid seadmeid on tehases veelgi, Lavingu jutu järgi muu hulgas ka Euroopa suurim keevitusrobot, mida tuleb küll veidi putitada. “Mõni upgrade ja saame rääkida suurel skaalal robotiseerimisest,” sõnas ta. Lisaks on tehases hiiglaslik, 35 × 12 × 10 meetrine värvimiskamber, kus saab värvida ka mitmekümnetonniseid konstruktsioone.

E-Profiilist ei jäänud järele aga sugugi vaid suured masinad. Firmal oli ka tublisti intellektuaalset vara, millega eelmised omanikud aga just heaperemehelikult ringi ei käinud. “Osa pabereid leidsime prügikastist üles. Ka kõvaketaste pealt pidi taastama,” tõdes Laving.

Kõik algas koputusest

Riburada pidi leidsid tehase uuesti üles ka töötajad. “Kui saime võtme kätte, istusime sööklasse maha. Mõtlesime, et nii palju on teha – mida esimeseks? Järsku koputus uksele: “Tere, mina olen Dima, varem töötasin siin. Kõndisin mööda, nägin, et tuled põlevad. Mõtlesin, et tulen küsin, kas saan tööd”,” rääkis Laving.

“Ma ei saanud ausalt öeldes aru, mida ta rääkis. Ütlesin, et näita, kus sa töötasid. Siis ta võttis taskust võtme, tegi oma kapi lahti ja ütles, et vohh – tööriistad olemas, tulen homme tööle,” kirjeldas Laving.

Loe pikemalt Äripäevast.