Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 28. oktoober 2019

“Masinaehitusele, kuhu ise kuulume, ja puidutööstusele, kuhu kuuluvad meie kliendid. Esimene on tänaseni stabiilne, maadleb tulemusteta kroonilise tööjõupuudusega. Teises on saematerjalide hinnad oluliselt langenud ja puidutöösturid higistavad ots otsaga kokku tulemiseks. Emotsiooniinvesteeringuid enam ei tehta. Seega peaks loogiliselt jõudma ka raskemad ajad meieni. Kuna Hekotek on suutnud tänaseks oma kaubamärgi maailmas väga erinevates kohtadesse tuntuks teha, siis loodame, et kui kriisid tulevad lokaalsed, siis meie veame välja. Aga tööjõust tingituna pole laienemisplaane Eestis enam mõtet teha,” ütles Heiki Einpaul, kelle ettevõte platseerus masina- ja metallitööstuse TOPis 5. kohale.

Lisaks ei tule tema sõnul kunagi stabiilsetele ja pikaaegsetele äridele kasuks igasugune poliitiline närveldamine, sest poliitilistes tuultes võidavad ainult spekulandid. “Pidades silmas Eesti närvilist ja ratsionaalseid traditsioone lõhkuvat poliitilist olukorda” pole ka siit midagi head loota. Aga positiivselt mõeldes oleme Eestis ilmselt jõudnud sellisele arengu- ja jõukustasemele, et nüüd tulebki pidurit tõmmata. Super ju! Meiega konkureerivad Põhjamaad rõõmustavad, muidu juba hakkasidki tagaajava hingeldamist kuulma. Saavad jälle eestlastele nende kohta allhankevõrgustikes kätte näidata,” nendib ta.

TOPis mullu 5. kohale platseerunud Hekoteki head tulemused johtusid Einpauli sõnul heast meeskonnast, õigetest otsustest ja tavast, kuidas tööd tehakse. “Kuna tegeleme projektiäriga, siis ei ole aastad vennad. Projektides, mis kestavad pea alati rohkem kui üks aasta, ilmnevad vead ja ülekulud enamasti mitte projekti projekteerimise ja valmistamise etapis, vaid selle käivitamisel. Eelmisel aastal oli meil mitu suurt objekti, mille käivitamine jäi sellesse aastasse.”

Einpauli sõnul peab sellisena, nagu täna oleme, elus püsima. “Efektiivsust saab alati tõsta, aga meie juhul ainult protsentides, mitte kordades. Ekstensiivne laienemine on võimalik ainult Eestist väljaspool. Ka Eesti valitsejate maksudega mängimine ei lisa investoritele mingit usaldust. Kõik arutavad, et milline segadust tekitav seadus on järgmine. Kaugelt vaadates on ka Eesti probleem kasvav kallis ametnike armee. Kunagi pole pikaajaliselt olnud edukas süsteem, kus ametnike sissetulekud on eraettevõtete töötajate omadest suuremad. Aga ju siis võime olla uhked selle üle, et meie riik ja selle alamad elavad sellisel tasemel, et võivad endale seda lubada.”