Autor: Krista Kaaver • 31. juuli 2019

Näib, et Norra turg eestlasi ei hellita ja maksuprobleemide käes vaevlejaid on mitu.

Ritsu Loghomes OÜ omanik Ralf Daum rääkis Äripäevale, et probleemiga on seotud mitu segmenti: "Kõik lähevad Norrasse seda suurt kala püüdma oma elementmajadega. Seal nad saavad tünga." Seepärast toodab Ritsu Loghomes alates eelmisest aastast vaid palkmaju. Ettevõte ekspordib praegu vaid Prantsusmaale, Iirimaale, Hispaaniasse ja Portugali. Skandinaavia on nüüdseks minevik.

Ritsu Loghomesi endine omanik Ants Randmaa kirjeldas 2018. aasta juunis Äripäevale juhtumit, kus üks Hollandi klient tõmbas naelaga käsipuu peale kriimu ning süüdistas firmat ebakvaliteetses töös. "Praegu on maailm kuidagi nii kurjaks läinud," nentis ta tookord, kuid Daum kehvadele tulemustele vabandusi ei otsiks.

2018. aastal kirjutas Äripäev AS Ritsu saneerimisotsusest seoses raskustega ebaõnnestunud lepingutega. Tollane juht Ants Randmaa ütles, et Skandinaavia partnerid on hakanud sihilikult välistegijatele probleeme tekitama, tihti jätnud 10–15 protsenti hinnast tasumata, teades, et kohtusse minek läheks eestlastele kallimaks maksma. Juba siis ennustas endine Ritsu omanik, et tõenäoliselt selline probleem jätkub turul paar aastat.

Miks petta saadakse?

"Eks kindlasti ole tegemist liigse usalduslikkusega. Töödega alustatakse enne, kui kõik kooskõlastused ja lepped on allkirjastatud, ning hiljem pole ennast millegagi kaitsta," selgitas EstHus OÜ juhatuse liige Janek Paabut probleemi tuuma. Tema sõnul on ka kliendid libekeelsed, lubades algul suuri tellimusi ja pikaajalist koostööd. Tegelikkuses reeglina asjad nii ei lähe ja pärast heade tarne- ja maksetingimuste saamist hakkavad ilmnema erinevad takistused, lisas ta.

Makseraskustes kliendi puhul ei aita Paabu sõnul ka maksegarantii ja tihti ootab ettevõtjat ees juriidiline keerdkäik. "Kuskil on kirjas ikka mingid tingimuslikud piirangud ja selleks, et kliendi käest raha kätte saada, tuleb esmalt saada kliendi nõusolek!" märkis ta.

Lisaks toob EstHusi juhatuse liige välja sihtturgude reeglite vastu eksimise ja puuduva kompetentsi. Tema sõnul võivad reeglid erineda mitte ainult riigiti, vaid ka piirkonniti.

Loe pikemalt Äripäevast.