Välismaalaste seaduse muudatused lihtsustavad küll võõrtööjõu palkamist, kuid õigusekspertide hinnangul ei lahendata sellega mitte probleemi, vaid tegeletakse tagajärgedega.
Kontrollreid ehitustel, kõikidel  olid dokumendid korras.
  • Kontrollreid ehitustel, kõikidel olid dokumendid korras.
  • Foto: Andras Kralla
„Väga paljud tehtud ja plaanitavad muudatused on tingitud sellest, et meil on sisserändel üleüldse mingi piirarv ees,“ rääkis, leiti Äripäeva raadio saates „Triniti Eetris“ Triniti partner Ramil Pärdi. „Kui meil seda poleks, ei peaks me paljude probleemidega täna üldse tegelema.“
Praegu tohib kvoodi alusel Eestisse tööle tuua 1300 välismaalast aastas ning see piirarv täitus juba veebruaris. Lisaks sellele on seaduses arvukalt erandeid, mille alusel võimaldatakse ettevõtjatel kvoodiväliselt tööjõudu veel juurde tuua. „See erandite nimekiri on hästi pikk ja vabastab paljud piirarvust – seega on piirarv oma aktuaalsuse kaotanud,“ märkis Pärdi. Tema sõnul takistab piirarv endiselt probleemsete sektorite tööjõuprobleemi lahendamist.
Pärdi loetles, et erandite alla kuulub näiteks abikaasa juurde Eestisse tulemine, siin õppimine või iduettevõtetes tööle asumine. Samuti on võimalik kasutada tööjõuna siia õppima asuvaid välismaalasi, tõsi, seda küll piirangutega. „Elamisluba annab õppurile küll õiguse töötada, kuid töötamine ei tohi segada tema õppetegevust – on olukordi, kus elamislube on tühistatud sellepärast, et õppur ei täida õppekavast tulenevaid kohustusi piisavalt hästi,“ selgitas Pärdi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele