Autor: Priit Pokk • 25. juuni 2019

"Väga loogiline põhjus, miks me seda tegime – kui ettevõttel on kiire kasv ja kapitalivajadus, siis esimese sammuna kasutatakse kapitalituru võimalusi nii palju, kui ettevõtte näitajad seda võimaldavad," rääkis ettevõtte juht Risto Mäeots. Nii emiteeris näiteks detsembris ettevõte 8 miljoni euro väärtuses võlakirju, mis jõudsid kauplemiseks veebruaris Nasdaq Tallinna börsi First North nimekirja.

"Kuna me oleme kapitaliturgu üsna hästi kasutanud, siis selline võõra kapitali kaasamine laenu või võlakoormuse näol ei tundunud enam mõistlik ja järgmise sammuna tuli meil teha omaniku poolt equity injection (aktsiakapitali suurendamine). See pole põhimõtteliselt mitte midagi muud kui omaniku poolt equity sisestamine ja kindlasti ei jää see ka viimaseks," lisas ta.

Kui uued investorid tulevad sarnaselt praeguse ainuaktsionäriga Aasiast ehk Hiinast ja Hongkongist, siis järgmisel aastal on kavas leida investoreid Lääne-Euroopast. "Vaatame ka seda, et hoida (investoriteringi – toim.) poliitiliselt võimalikult diversifitseerituna, tahaksime teadlikult tuua mitte-Hiina investoreid juurde, et oleks avatum ja poliitiliselt ei tekiks mingeid barjääre." Nii on plaanis kaasata järgmisel aastal pea kaks korda rohkem raha.

Loe pikemalt Äripäevast.