Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ITL valis aasta tegijaks Arno Küti
ITLi presidendi Ivo Suursoo sõnul tuleb tunnustada inimesi ja organisatsioone, kes sektori arengule kaasa aitavad. Näiteks nimetas liit aasta teo vääriliseks rahvusvahelise maja loomise ja erasektori aasta teoks uudse e-teenuse Sille.
Aasta tegija 2018 on aga Cleveroni omanik Arno Kütt ja aasta idee tuli riigikogu liikmelt Anne Sullingult.
Suursoo sõnul tuleb esile tõsta visionääre-praktikuid, kes vaatavad kogu majanduskeskkonda laiemalt, suudavad ühendada nii tehnoloogia- kui ka tööstussektori ning soodustavad Eesti-sisest töörännet.
Arno Küti sõnul on auhind tunnustuseks Cleveroni igapäevasele tööle. „Meie eesmärk on kinkida inimestele aega, luues tooteid, mis elu lihtsamaks ning mugavamaks teevad. Tõesti, info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on meie tootearenduses suur roll. Tehnoloogiast ongi tegelikult saanud meie elu lahutamatu osa, ilma et me ise seda sageli märkaks. Seetõttu on oluline valdkonda ka pidevalt edasi arendada,“ märkis Kütt, kelle sõnul on ettevõte pidevalt nii toote- kui ka laiemate arendust teinud. Üks näide sellest on ka sügisel alustav Cleveron Akadeemia. „Mida rohkem nutikaid noori me kaasata saame, seda rohkem on võimalik leida ka nutikaid lahendusi, mis meie kõigi elu lihtsamaks teevad," usub Kütt.
Aasta idee tiitliga pärjate Anne Sullingu mõte luua Eestisse rakendusuurigute keskus.
„Samamoodi nagu Soomes, Rootsis või Saksamaal on loodud spetsiaalsed rakendusuuringute keskused eraldiseisvana traditsioonilistest ülikoolidest, peame ka meie looma tingimused, et teadlased saaksid keskenduda ettevõtete abistamisele ning tehnoloogiate arendamisele, millel oleks reaalne väljund ettevõtlusse,“ selgitab Suursoo.
Anne Sullingu hinnangul tajub järjest rohkem ettevõtjaid, et kasvavate tööjõukulude tingimustes on vaja leida viise, kuidas luua kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. „Kuna enamus Eesti ettevõtteid on väikesed ja neil napib majasisest arendusressurssi, siis vajavad nad abi väljastpoolt. Meie uurimistööd on näidanud, et enamus ettevõtteist ei saa abi ülikoolidelt, sest ülikoolide missioon on teine—nad tegelevad eeskätt akadeemilisest huvist lähtuva teadusega ning õppetööga,“ ütles Sulling. See on Sullingu sõnul nii ka mujal – enamus Lääne-Euroopa riikides abistavad ettevõtteid arendustegevuses ülikoolide kõrval ettevõtete teenindamisele pühendunud rakendusuuringute keskused.
Auhind „Aasta Tegu 2018“ anti AS-ile Mainor ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele Eesti Rahvusvahelise Maja avamise eest. „Erasektori Aasta Tegu 2018“ sai tarkvarafirma Datel varajase hoiatussüsteemi Sille loomise eest.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele