Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Cleveron hakkab kõrgharidust andma
Pakiautomaatidega tuntust kogunud Cleveron ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor hakkavad koostöös Viljandis pakkuma eraldi rakenduskõrgharidust, mida rahastab Viljandi ettevõte.
Cleveron hakkab omanimelise akadeemia kaudu rahastama robootikatarkvara arenduse õppekava tundengite õppekulusid, majutust ja toitlustust ning maksab ka üliõpilastele igakuist stipendiumi.
Cleveroni juht Arno Kütt ütles õppekava tutvustades, et haridus ja ettevõtlus peaksid käima rohkem n-ö ühte jalga. Seetõttu on ka osa õppejõude ettevõtte enda töötajad ning praktika toimub Cleveronis.
Kuna Cleveroni robotid on Küti sõnul maailma tippklass, olid nad sunnitud "looma oma õppekava kõige uuema tehnoloogia tarvis ja kaasama tehnoloogia arendamiseks välispartneri. "Meie eesmärk ongi koolitada tipptasemel kõrgharidusega noori ja kui nad lõpetavad, siis nad on juba kursis, millist tehnoloogiat meie oma ettevõttes arendame," selgitas Kütt.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.