Autorid: Tõnu Tramm, Logistikauudised.ee • 21. märts 2019

Heleniuse sõnul ootavad kogu maailma ees väga suured muudatused, mis mõjutavad otseselt ka majanduskliimat. Suurimaks neist on globaliseerumise tagasipöördumine, mille ehedamaks näiteks on Brexit.

„Populistid tõstavad pead paljudes riikides ja see suunab meid tagasi vanasse maailma. Äri seisukohast on see väga halb sõnum, aga see sõnum on tugev,“ tunnistas Helenius, kelle sõnul on selliste sõnumite teke paratamatu ning sellel on mitmeid objektiivseid põhjuseid.

„90% maailma rahvastikust soovib elada kas Põhja-Ameerikas, Austraalias või Euroopas ja see surve kasvab pidevalt. Aafrika elanikkond kasvab aastaks 2050 2,5 miljardi inimeseni. Enamik neist on töötud, ennast ei suudeta toita. Lisaks tuumasõja oht India ja Pakistani vahel. Indias elab 1,5 miljardit inimest, kui nad jäävad koduta, peavad nad mujale rändama. Lisaks ei saa lõpmatult kesta stagnatsioon Venemaal, mis varem või hiljem kukub kokku, nagu Nõukogude Liit,“ rääkis Helenius.

Tema sõnul soovib juba praegu 10 miljonit vaesuses virelevat Venemaa elanikku sealt esimesel võimalusel lahkuda ja Balti riigid on lähimad kohad. „Praegune Venemaa ei muutu enam läbi evolutsiooni, vaid läbi revolutsiooni. Millal see tuleb, on aja küsimus.“

Eesti peab rohkem inivesteerima

Mis puudutab Eesti majanduse tulevikku, siis suurim probleem on, et meie tööjõu tootlikkus on võrreldes põhjamaadega oluliselt madalam. „Mitte, et me oleksime laisemad, vaid Eestis on palju vähem kapitali investeeritud eksportivasse tööstusesse,“ tunnistas Helenius.

„Soomes on sellesse tohutult kapitali panustatud ja on ilmselge, et meil ei saagi olla sellised palgad kui seal, sest sel ajal kui Soome ja Rootsi investeerisid oma tootmisvõimsusesse, oli Eesti okupeeritud. Meil on vaja siinkohal kiiresti järele võtta,“ nentis Helenius, kes viskas siinkohal kivi meie poliitikute kapsaaeda.

„Kahjuks ei saa Eesti poliitikud sellest aru. Tõstetakse makse, mis omakorda soodustab odavate importkaupade sissevoolu ja kui me nii jätkame, oleme varsti tagasi kriisis. Peame investeerima rohkem tootmisvõimekusse ja väide, et selleks pole raha, ei vasta tõele,“ ütles Helenius, kelle sõnul on Põhjamaade pensionifondid investeerinud 50% kapitalist kohalikku tootmisse, Eestis on see protsent kümneid kordi väiksem.

Eesti suurim probleem EKRE?

Samuti vajab Eesti eksportivasse tootmisse ka rohkem välisinvesteeringuid. „Praegu läheb see enamuses pangandusse, telekomi jm, mis toimivad küll kohalikul turul, kuid see ei tee riiki rikkamaks.“

Samuti ei saa Eesti tema sõnul hakkama ilma välistööjõuta. „Kui homme läheksid kõik ukrainlased ja valgevenelased Eestist minema, lõppeks meil ehitus päevapealt,“ tõdes Helenius, kes jõudis sellega praeguste päevapoliitiliste probleemideni.

„EKRE arusaadavalt peegeldab ühiskondlikke muutusi, kui me aga võtame vastu otsuse selline partei legaliseerida, siis on see väga-väga halb. Me saadame maailmale sõnumi, et me ei ole enam väike tugev põhjamaa riik, mis on paindlik ja lihtsa maksusüsteemiga ning kuhu tasub investeerida. Me anname sõnumi, et Eesti on lihtsalt üks Ida-Euroopa riik, kus valitsevad populistid ja pigem tasub oma raha sealt eemal hoida,“ lausus Helenius, kes lõpetas ettekande paljusid saalisolijaid šokeerinud sõnumiga: „Minu isiklik arvamus on, et Eesti suurim probleem täna ongi EKRE.“