Autor: Tööstusuudised.ee • 15. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kutsehariduskeskuse Põllu tänava õppekorpuse tehnoloogia laboris seadistati sel nädalal arvjuhtimisega metallilõikepinke koos 10 töökohaga ning koolitati õpetajaid.

Festo OY AB Eesti Filiaali didaktika müügijuhi Hannes Villo sõnul on tegu pinkidega, mille peal saab õppida CNC-pingi häälestust, programmi laadimist ja detaili tegemist. „Jah, saab küll selle pingiga juuksekarva metallist välja treida. Lisaks saab neid juhtida erinevate programmeerimiskeeltega. Tavalised tööstuslikud seadmed kasutavad üht mingit kindlat programmeerimiskeelt. Õppepinkidel saab keeli muuta, mis tähendab, et õpilased saavad pinki seadistada erinevates programmeerimiskeeltes ja kui nad lähevad ettevõttesse, siis saavad ettevõtte seadmepargiga hakkama.“

Lisaks on komplektis 10 töökohta, kus on võimalikult reaalseks tehtud pingi juhtimispult, kus õpilane saab programmeerimist õppida. „Praegu on siin meil on siin Sinumerik ja Fanuc programmeerimiskeeled sees,“ lisas Villo.

Tehnikaosakonna juht Ülo Ramp on kindel, et kaasaegne tehnika toel saab kool senisest paremat väljaõpet pakkuda kõigile metallilõikepinkide eriala õpilastele. „Just teisel kursusel jõuavad nad nende pinkide juurde. Nemad on sisuliselt operaatorid, kel on vaja osata projekteerida ja programmeerida ja pinke juhtida ning seda neil pinkidel õppida saabki,“ ütles ta.

Hannes Villo sõnul on sarnane tehnika olemas veel Tallinna Tööstushariduskeskuses ja Ida-Virumaal. „Aga selleks et kõik toimiks on lisaks seadmetele vaja ka õpetajaid ja õpilasi ja siis tööstust, kuhu tööle minna. Tõsi, metallierialad pole kõige populaarsemad, kuigi töö on metalliettevõtetes puhas ja õppinud inimesi otsitakse väga“.

Lisaks metallitehnoloogia laborile saavad kaasaegsed seadmed ka elektoonikud, kui Põllu tänava õppekoonesse seatakse üles elektroonika ja elektrotehnika simulaatorid. Lisaks mehhatroonikutele saavad seal tulevikus õppida mootorsõidukitehnikud ja diagnostikud.

Õppevara soetati EL Struktuurifondide toel , Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames.