„Hiinlased ostsid Volvo ära, aga arendus ja tootmine jätkub endiselt Rootsis. Samamoodi peab tootmine jääma ka Eestis alles, sest see loob töökohti,“ rääkis hiljuti ettevõtluskõrgkoolis Mainor külalisloengu andnud Edinburghi ülikooli professor Umit Bititci.

- Metallitööstus
- Foto: Tööstusuudised.ee
Professori sõnul on tänapäeva majanduses eriti oluline tasakaal globaalse ambitsiooni ning kohaliku kasu vahel. “Idufirmade seas levib eufooria, kui suudetakse osalus kõrge hinnaga maha müüa, aga sellega kaotatakse ka arendatud tehnoloogia üle kontroll. Ideaalis peaks vähemalt ettevõtte peakontor asutamisriiki jääma, mis pakuks kõrge lisaväärtusega tööd ja toodaks globaalsele turule müüdud toodangult kasumit.”
Bititci sõnul tegutsevad üldiselt idufirmad suures osas IT-sektoris, mis on küll tasuv ja perspektiivikas, aga sellist tehnoloogiat on väga lihtne asutamisriigist välja viia.
“Tarkvara tootmisele pannakse liiga palju ootusi ja vähe asutatakse reaalseid tootmisettevõtteid. Kuigi vahepeal arvati, et arenenud riigis pole tootmisettevõttele kohta, siis praeguseks on laiem trend traditsioonilise tootmise Euroopasse tagasi toomine, mida toetab neljas tööstusrevolutsioon ehk tarkade masinate kasutamine. Kõik inimesed lihtsalt ei saa kõnekeskuses või kingapoes töötada,” väitis Bititci ja lisas, et füüsilist tootmisettevõtet on ka oluliselt raskem ja ka kallim riigist ära viia.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Hiinlased ostsid Volvo ära, aga arendus ja tootmine jätkub endiselt Rootsis. Samamoodi peab tootmine jääma ka Eestis alles, sest see loob töökohti. Ühe tootmisega seotud töökohaga kaasneb vähemalt kaks töökohta teeninduses,” tõi Bititci näite.
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.