Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puitmajatootjate eksport üllatas neid ennastki
Sektori katusorganisatsioonile ja isegi tootjatele endile tulid sellised statistilised numbrid mõnevõrra üllatuslikuna, kuivõrd tootjate konkurentsivõimet on viimastel aastatel takistanud kasvav konkurents, sisendhindade väga kiire tõus ning kvaliteetse tööjõu puudus. Eesti puitmajade ekspordiklastri juhi Eeva Vahtramäe sõnul on puitmajasektori suurim väljakutse lisaks oskusliku tööjõu leidmisele ka väga kiirelt kasvavad palgakulud ning materjalide hinnad.
Puitmajatootjad eksportisid eelmise aasta tulemuste põhjal 394 miljoni euro eest, mida oli ligi 23% enam kui eelmisel aastal.
Statistikaameti 2018. a andmetel kasvas monteeritavate puitehitiste eksport varasema aastaga üle 73 miljoni euro. Vahtramäe sõnul andsid suurima panuse sellesse eelkõige mõned suured moodulmajade tootjad. „Suurte tootjate kõrval teevad tublit tööd ka keskmise suurusega ettevõtted, kelle igaühe ekspordinumbrite kasv ei ole eraldiseisvana suur, aga annab sektori tervikule olulise osa.“
Sihtriikidest olid suurima kasvuga turud Statistikaameti andmetel Rootsi (25,5 mln eurot), Norra (16 mln eurot) ja Soome (20 mln eurot). Positiivset tendentsi näitasid veel Holland, Prantsusmaa ja Taani, kus puitmajade eksport suurenes riigiti 1-4 miljoni euro piires. „Mahu poolest on suurima kasvu teinud Rootsi, mis on praeguseks juba praktiliselt samal tasemel, kus aastaid puitmajade esisihtriigiks olnud Norra,“ lausub Vahtramäe. „Suuri kukkumisi ei olnud ühelgi olulisel sihtturul ning tootjad on suutnud edukad olla põhiturgude kõrval ka mujal,“ lisas Vahtramäe numbreid analüüsides.
Eesti puitmajasektor on oluline riigi väliskaubanduse bilansi tasakaalustaja. Puitmajatööstuse toodangu müük välisturgudele on kasvanud stabiilselt alates 2008. aastast. Eestis tegeleb puitmajade tootmisega üle 130 ettevõtte, kelle toodangust enam kui 90% eksporditakse välisriikidesse.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor kirjutas oma kommentaaris hiljuti, et Eesti majanduskasvu on viimastel aastatel soosinud hoogne ehitustöö Põhjamaades, kuid praegu pole sealne kinnisvaraturg aga enam sugugi nii pilvitu.
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Punch Clubi suurim turg on USA.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele