Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soojatootja investeerib alanud aastal ligi 6 miljonit eurot
Lääne-Virumaal Tapal on kavas ehitada Leina tänavale uus biokütusel reservkatlamaja, mille maksumuseks kujuneb umbes 2 miljonit eurot, teatas ettevõte. Samuti on Tapal 21 klienti kokku 31 hoonega avaldanud soovi liituda kaugküttega, milleks tuleb rajada 3,3 kilomeetrit uut kaugküttetorustikku. Investeeringute maht võrgu laiendamiseks ning renoveerimiseks on orienteeruvalt 1,5 miljonit eurot.
2019. aastal valmib plaanide järgi suurem osa Harjumaa Rummu aleviku uuest biokütusel katlamajast ja ligi 2 kilomeetrit uut kaugküttetorustikku. Kokku investeerib firma Rummus umbes 2 miljonit eurot. Koostöös Lääne-Harju Vallavalitsusega valmib ka Keila-Joa uus katlamaja ja soojatorustik.
N.R. Energy juhatuse liikme Ahto Tisleri sõnul loovad investeeringud eelduse kaugkütte hinna langetamiseks soojatarbijatele. „Kaasaegsete küttetorustike rajamine vähendab kadusid ning lubab mitmel pool liituda uutel ettevõtetel ning elumajadel. Uued katlamajade töötavad efektiivsemalt ja kasutavad taastuvenergiat, mis omakorda lubab toota sooja keskkonnasäästlikumalt,“ rääkis Tisler.
2019. aastal jätkab N.R. Energy investeerinute ettevalmistamist ka Loksa, Rõngu, Märja, Laekvere, Klooga ja Orgita katlamajadesse ning Märja, Turba, Märjamaa, Laekvere, Klooga, Oisu ja Tarbja kaugküttetorustikesse. Kokku ulatuvad need investeeringud lähiaastatel veel umbes 8 miljonit euroni.
2018. aastal rekonstrueeris N.R. Energy kogu Loksa linna kaugküttetorustiku. Kokku ehitati 4,8 kilomeetrit uut eelisoleeritud torustikku hinnaga ligi 2 miljonit eurot. Tapal suurenes N.R. Energy omandis olevate uute soojatorustike võrk 0,4 km võrra. Firma investeeris selleks umbes 100 000 eurot.
1997. aastal asutatud ja täielikult Eesti erakapitalil põhinev N.R. Energy varustab soojusenergiaga 23 kaugkütte võrgupiirkonda üle Eesti ja müüb soojusenergiat rohkem kui 30 mehitamata kaug- ja lokaalkatlamajast. Ettevõtte peamised kliendid on kortermajad, eramud, koolid, lasteaiad, spordihooned, tervishoiuasutused, kohalikud omavalitsused, asutused ja ettevõtted.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele