Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 3. jaanuar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seakasvatuse võimalustest Eestis rääkides ütles Viru Peekon OÜ juhatuse liige Mati Tuvi, et olukord Euroopas on ärev, kuna sigade Aafrika katk (SAK) on jõudnud juba Belgiasse.

„Haiguse liikumiskiirus on 300 km aastas, samas on haigus teinud ka kiiremaid hüppeid ja liikunud väga kiiresti. On ainult aja küsimus, millal kehtestatakse n-ö 3. tsoon ja eritingimused farmidele kogu Euroopa Liidus. Samamoodi laastab katk ka Hiinat. Ka Aasia regioonis võib katku tõttu kogu seakasvatus minna peapeale ja see kõik mõjutab lähitulevikus palju meie tegevust,“ rääkis pikaajalise töökogemusega seakasvatussektoris ja nüüd Viru Peekoni tegevust vedav Mati Tuvi.

Seakasvatuses on maailmas kokku poolteist miljardit siga, millest pool kasvatatakse Hiinas, täpsemalt 48%, Euroopa Liit annab 21% sigade koguarvust.

„Kui vaadata kuidas jaguneb seakasvatus liidu sees, siis esinumbreid veavad Saksamaa ja Hispaania, kes teevad tulemusest 23,8 ja 17,1 protsenti. Võrdluseks, et Taani ja Holland annavad toodangut üle 6,5%. Samas Eesti, olles sama suur kahe viimati mainituga, toodab ainult 0,2% kogu Euroopa Liidus toodetavast sealihast. Eestis tarbitakse aastas 44 kilo inimese peale ehk vaid pool siga,“ sõnas Tuvi.

„Eestis on seakasvatus äärmiselt pretsedenditus olukorras, 53% kuulub väliskapitaliga ettevõttele, samad kontsernid omavad 70% tapamajadest. Sealiha kasvatajad on lihatootjate meelevallas. Selleks, et olukorda muuta, tuleks kaaluda ühistulist tegevust. See omakorda vajaks usalduse krediiti, aga kust seda võtta,“ arutles Tuvi.

Loe pikemalt teemaveebist Põllumajandus.ee.