Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstusel ja riigil on ühised sihid paigas
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kohtunud Tööstus 2030 ekspertgrupile tutvustati Eesti tööstussektori konkurentsivõime kasvatamiseks kasutusele võetud lahendusi, teatas MKM eelmisel nädalal.
Ettevõtlusminister Rene Tammisti algatusel on tööstuse lisandväärtuse kasvatamiseks rakendatud mitmeid abinõusid alates tööstuste digitaliseerimisest ja tööstuslaenust kuni ülipopulaarseks kujunenud tootearenduse meetmeni. „Meie eesmärk on suurendada tööstuses loodavat lisandväärtust võimekuste kasvatamisega neljas valdkonnas – väärtusahelas kõrgemale pürgimises, paremas võimekuses eksportida ja investeeringuid kaasata, talentide kaasamises ning tulu teenimises,“ rõhutas minister Tammist ministeeriumi teates.
„Tänavu toimunud töörühmade koosolekutelt on tulnud väga palju häid ideid ning konstruktiivset tagasisidet senistele tegevustele. Oluline on see, et meil on parem teadmine sellest, mida meil tuleb veel teha, et muutuda tööstusvaldkonnas veelgi konkurentsivõimelisemaks. Nüüd tuleb see plaan ellu viia ning Tööstus 2030 ekspertrühmas kokku lepitud tegevussuunad annavadki ühise sihi erasektori ja avaliku sektori koostööle,“ lisas ettevõtlusminister.
Vajame edukat tööstussektorit
Tööstus 2030 koostöökogu on kahetasandiline, erinevate majandussuundade esindajatest koosnev nõuandev kogu, kus jooksvates aruteludes on kaasatud kõik tööstuse erialaliidud ja seotud huvigrupid ning tulevikus ka kõigi sektorite suurimad eksportijad. Nende arutelude tulemused, järeldused ning lahendusettepanekud on sisendiks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri juures regulaarselt kogunevale töösturitest koosnevale ekspertkogule.
“Vajame edukat ja uuenduslikku tööstussektorit, mis veaks innovatsiooni ning maksaks kõrgemat palka oma töötajatele. Tugeva tööstusega riik peab olema märgatav ka rahvusvahelisel areenil, mistõttu tööstuse rahvusvahelistumist toetav ekspordipoliitika ja laia kandepinnaga äridiplomaatia on väga olulised. Meie ettevõtete hea koostöö maailma eri paigus tegutsevate partneritega nii äri, kui teadus-arenduse ja innovatsiooni suunal on kahtlemata Eesti majanduspoliitika kujundamisel oluliseks eesmärgiks, sealhulgas ka tööstusvaldkonnas,” märkis minister. Ta täpsustas, et MKM on viimaste kuude jooksul selle eesmärgi suunas teinud mitmeid otsustavaid samme.
“Näiteks saime valitsuselt toetuse Dubai EXPOle sõitmiseks, avasime ettevõtjatele suunatud ärivisiitide portaali visiidid.ee, sõlmisime USAs Lõuna-Carolinaga ettevõtjate koostööd hõlbustava rakenduslepingu ja osalesime mitme Eesti ettevõtjaga Hiinas toimunud kõrgtehnoloogia messil. Eesti peab enda tootmisvõimekusi maailmas näitama ning arendama tööstust läbi teadus-arenduse ja innovatsioonialase koostöö. Samuti tuleb nendes valdkondades tõsta ka kohapealset võimekust ning tagada, et meie enda ettevõtetes töötaks piisavalt kvalifitseeritud teadlasi, insenere ja tööstuses kasutatavaid tehnoloogiaid valdavaid inimesi,” sõnas Tammist.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele