9. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Septembris näitas eksport taas väga tugevat kasvu – Eestis toodetud kaupade eksport suurenes aastases võrdluses 10% ning ka selle aasta esimese üheksa kuuga on see kümnendiku võrra kasvanud. Sel aastal on kaupade eksport suurenenud ligikaudu 700 miljoni euro võrra. Ekspordikasv on aasta algusest alates tasapisi tugevamaks muutunud. Ka hinnakasvuga korrigeerituna on ekspordimahud võrdlemisi tugeva kasvuga – septembris 7% ja aasta kokku 8%. Kaupade ekspordikasv Eestist on sel aastal EL-s kiireimate hulgas.

Samas tuleb see kasv valdavalt õlitoodetest, mille osakaal oli septembris lausa 88% ja sel aastal kokku 70%. Seega ei ole ekspordikasv kaugeltki laiapõhjaline. Ilma õlitoodeteta oleks kaupade eksport suurenenud vaid ligikaudu protsendi ning aasta esimese üheksa kuuga kolme protsendi võrra.

Tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused lähikuudel on alates möödunud aasta varasügise tipust tasapisi nõrgenenud ning sama on toimunud ka ettevõtete hinnangutega oma eksporditellimuste kohta. Esialgsete arvestuste järgi on selle aasta kolmandas kvartalis eriti tugevasti vähenenud elektroonika- ja tekstiilitööstuste ning metalltoodete tootmise eksporditellimused. Ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime EL turul viimase aastaga veidi nõrgenenud. Tööjõukulud kasvavad tootlikkusest jätkuvalt kiiremini, mistõttu ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime vastu paljusid meie kaubanduspartnereid halveneb jätkuvalt.

Sel aastal on Eesti suuremate kaubanduspartnerite majandused veel jätkuvalt tugevad olnud. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal peaks välisnõudlus aga nõrgenema ning see võib hakata rohkem mõjutama ekspordikasvu.

Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist