Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ettevõtjad ei oska ehitada maailma ulatuvaid brände
Eesti ettevõtted ei ehita brände, vaid keskenduvad mõne Aasia riigi kombel allhankele või müüvad end esimese eduka tehingu järel mõnele suuremale firmale, kirjutab Robotexi peakorraldaja Sander Gansen.
Bränd on iga ettevõtte suurim vara – see määrab, kui paljud inimesed ettevõtte ära tunnevad, sellele kaasa elavad ja selle edusse panustada tahavad. Kindlasti ei piisa vaid sellest, kui keegi koduturul brändi ära tunneb. Elame ühiskonnas, kus kõik need ettevõtted, kes välisturgudele ei laiene, ootavad oma varjusurma või ülevõtmist. Ka riigid peavad pidevalt kasvama, et jääda muutuvas maailmas oma kodanike jaoks relevantseks. Seda on mõistnud ka Eesti riik. Kuid erinevalt mõnest teisest, oleme meie läinud virtuaalse kasvu teed, ehitades e-Eesti brändi. Super!
Kahjuks on nii, et Eesti ettevõtted ei ehita brände, vaid keskenduvad mõne Aasia riigi kombel allhankele või alustavad mõne ägeda projektiga ning müüvad end esimese eduka tehingu järel mõnele suuremale ettevõttele. Ja seda vaat et kõigis valdkondades!
On palju näiteid sellest, kuidas Eestis toodetud tootele on kleebitud mõne teise riigi brändi kleebis ja müüb väga hästi! Samas müüakse luksusjahte ja maailma tippklassi kuuluvat kaablikerimisliini, kuid mitte keegi ei tea, et need on toodetud Eestis. Elektroonika- ja masinatööstuse ettevõtted teevad kõik suurepäraseid detaile sellistele maailma suurimatele tööstustele nagu ABB või Ericsson. IT-ettevõtted aitavad tundmatuks jäädes ehitada üles teiste riikide infosüsteeme ja kõiksugu muid ettevõtteid. Mööblitootjad üritavad saada oma toodangu IKEA lettidele, et seal seda ilma oma brändi väljatoomata tuhandetele müüa.
Meie lennundussektori suurim ettevõte otsustas minna lihtsamat teed ning teha allhanget LOTile, selle asemel et Airbalticu kombel turge hõivama asuda. Ning need mõned edukad iduettevõtted, kes Eestist alguse saavad, liigutavad oma peakontorid lõpuks mujale või ootavad exit´it.
Siinkohal tuleb kiita neid, kes on veel jäänud suhteliselt iseseisvaks ja plaanivad ise maailma vallutada – näiteks Cleveron, LHV, Taxify, Palms või Baltic Workboats. Aga ka rõivadisainerid, toidutootjad ja mõned teenusepakkujad. Mõistan, et Eestis on ettevõtlus olnud lubatud sisuliselt vaid 27 aastat ning selle ajaga pole ettevõtjatel tekkinud piisavat kogemust, et ehitada brände, mis jõuaks kaugemale kui Soome või Läti. Aga mulle tundub, et enamik isegi ei ürita!
Eesti ettevõtjad on nõrgad turundajad
See, kuidas praegused suured nimed nagu Amazon, Apple, McDonald´s või Virgin on oma brändi ehitanud, ei olegi lõpuks nii keeruline. Jah, see on pikaaegse ja targa töö tulemus, aga ükski nende ega sadade teiste brändide taga olevatest ettevõtjatest pole teinud midagi üleloomulikku.
Selleks on nad tulnud välja mugavustsoonist ja võtnud vastu otsuse, et projekt tuleb teha rahvusvaheliseks. Enamik sellest hõlmab sealjuures vaid suurepärase toote tegemist ja korralikku turundamist. Esimene ei olegi eestlaste jaoks kunagi probleem olnud, sest kvaliteedile rõhumine vähemalt eletroonika- ja masinatööstuses ning infotehnoloogias on alati olnud püha. Tundub, et selle teise taha ongi koer maetud...
Eesti ettevõtjad on mõne erandiga väga nõrgad turundajad. Nad mitte ainult ei oska seda, vaid ei taha ka asjatundjate nõu kuulda võtta ega sellesse valdkonda investeerida. Palju usuvad tõsimeeli, et paarisaja eurose kuluga peabki tulema tagasi 10 000 või 100 000 eurot tulu.
Mida teha?
Tegelikkuses on ühe brändi ehitamiseks vaja teha aga justnimelt taolisi investeeringuid:
Hetkel kuum
Esiteks, panna paika üks korrektne sõnum, mida ettevõte tahab levitada. Selleks tasuks kaasata mõni korralik brändingu agentuur.
Teiseks, luua igal nädalal sisu, mida inimesed tahaksid lugeda, vaadata või kuulata, ning viia seda eri kanaleid kasutades oma sihtgruppideni. Kui enda ettevõttes selleks inimesi pole, tuleb taas minna mõne agentuuri või freelancer’i juurde.
Ja kolmandaks, reisida pidevalt erinevatesse sihtriikidesse, et seal toimuvatel üritustel või kohtumistel oma sõnumit levitada. Siinkohal aitab suurepäraselt kaasa EAS oma välisvisiitidega, kus poliitikud avavad mitmeid uksi ja ettevõtjatel võimaldatakse soodsatel tingimustel osaleda erinevatel expo´del. Seda viimast tasub teha ka koduturul.
Jah, kui kõike seda pole senini tehtud, siis tulemus ei tule üleöö. Mistap tuleb olla valmis selleks, et esimesete kuude jooksul tehtud investeeringud ei too midagi tagasi. Seetõttu kutsutaksegi seda investeeringuks, sest ainult pika vaatega tegevused aitavad luua brände ja ettevõtteid, mis teenivad suuri tulusid. Ning seda on meile kõigile vaja.
Sander Gansen esineb 9. novembril Instrutecil toimuval tippjuhtide päeval.
Autor: Sander Gansen, Robotexi peakorraldaja
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Enimloetud
1
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
4
Viimased uudised
Eesti võtab ELi reeglid üle palju rangemalt
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele