Autor: Tööstusuudised.ee • 18. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui 4. oktoobril toimunud Äriplaani konverentsil jäi kõlama mõte, et ettevõtjate suurim risk on praegu poliitik, siis Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on praegu suur mure põhjalikult läbimõtlemata otsused maksukeskkonnas.

"Sellised otsused vajaksid rohkem aega ja mõtlemist. Aktsiisid on selge näide - tõstad aktsiisi liiga kiiresti ja juhtub see, et ettevõtted pakivad alkoholi autole ja sõidavad Lätti ning kulutavad ära meie maantee. Seejärel sõidab sinna veel palju inimesi, kes kulutavad maanteed ja ostavad alkoholi tagasi. Seda kõige tagasi pöörata on äärmiselt kulukas ja odavam oleks selliseid vigu vältida," tunnistab Tõnu Palm.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm esineb 22. novembril toimuval konverentsil "Tööstuse äriplaan 2019", kus kõneleb teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2019. aastal".

Pääsmed ja täpse programmi leiate SIIT.

Maksusüsteemi lihtsamaks muutmise kohta ütleb Palm, et lihtsuses peitub võlu. "Kui teeme midagi keeruliseks, ilma et sellel oleks suurem positiivne mõju, siis ma ei näe sellel mõtet. Mina toetaks lihtsustamist ehk tagasipööramist. Arvan, et kõige lihtsam variant oleks olnud maksuvaba tulu tõstmine selleks, et madalapalgalistele inimestele jääks rohkem kätte, aga sellist keerulist üleminekut ei oleks vaja," jätkab ta.

Samuti rõhutab Palm, et ettevõtted vajavad võimalikult stabiilset keskkonda. Näiteks välisinvestori jaoks muudab pidevalt muutuv keskkond otsustamise keeruliseks. "Välisinvestorile on otsustamiseks piiratud aeg. Kui maksukeskkond pidevalt muutub, siis ei oska see investor ka midagi arvata ja nii pole meil ka välisinvesteeringuid loota. Muutused peaksid olema põhjendatud ja peame küsima, mida me nendega saavutame?"

Palmi sõnul on hea aga see, et poliitilised jõud peavad oluliseks konservatiivset eelarvepoliitikat. "Me ei ole läinud näiteks Itaalia teed, kus järgmiseks aastaks planeeritakse 2,4protsendist eelarvedefitsiiti. Me ei ole hakanud massiliselt võlgu võtma, et seda raha siseturul raisata. Tark investeering on see investeering, mis läheb eksportivasse sektorisse," rõhutab Palm ja lisab, et siseturule on ju lihtne raha raisata, aga see ei tule tagasi.