Börs: aktsiaturgude langus vedas metallid kaasa

Sellel nädalal mõjutas tööstusmetalle suuresti globaalsete aktsiaturgude langus, näiteks plii kukkus viimase kahe aasta madalaima tasemeni. Tõsi küll, nädala lõpus toimus siiski mõningane taastumine.

Plii hind langes neljapäeval 1876 dollarini tonnist, mis on madalaim tase alates 2016. aasta septembrist.

Globaalsed aktsiaturud langesid viimase aasta madalaima tasemeni, sest investorid muretsevad USA-Hiina kaubandussõja ja kasvavate intressimäärade pärast.

Neljapäeval jõudis hind 2017,5 dollarini tonnist. Nädala lõikes langes alumiiniumi hind 7,4 protsenti, 2040 dollarini tonnist.

Teistest metallidest odavnes tsink 0,3 protsenti ja kaupleb 2656 dollaril tonnist. Paremini läks tinal, mille hind tõusis 1,6 protsenti ja niklil, mis kallines 1,5 protsenti. Kummagi tonn maksis reedeks vastavalt 19 290 ja 12 660 dollarit.

Kulla hinnad tõusid kahe kuu tippu

Kulla hinnad tõusid neljapäeval viimase kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest USA aktsiaturgude järsk langus on nakatanud ka ülejäänud maailma turge, vahendab MarketWatch.

Lisaks aktsiaturgude langusele andis kullale hoogu juurde ka odavnev dollar. USA dollari odavnemine muudab kulla teiste valuutade kasutajate jaoks suhteliselt odavmaks. Ka USA riigivõlakirjade hinnad hakkasid nädala lõpus tõusma ning tootlused langema. Kulda ja võlakirju peetakse niinimetatud turvasadama varadeks, millele läheb hästi siis, kui turgudel on heitlikud ajad.

Kulla hind tõusis nädalaga 1,8 protsenti ja unts maksis reede pärastlõunaks 1220 dollarit. Hõbe kallines 0,4 protsenti, 14,61 dollarini untsist.

Investeerimisfirma Altavesti partner Michael Armbruster ütles, et tema jaoks pole kulla hinnatõus sugugi üllatus. „Kuld on loomulik turvasadam, mis on olnud viimasel ajal ebasoosingus. Ma arvan, et enne aasta lõppu võib kuld tõusta 1300 dollarini,“ nentis ta.

Nafta- ja bensiiniturul oodata „ekstreemset volatiilsust“

USA sanktsioonidest tulenev Iraani naftatööstuse ebakindlus võib naftaturul tekitada ekstreemset volatiilsust, ütles BP tegevjuht kolmapäeval.

„Ma arvan, et 45 päeva on ekstreemne volatiilsus. Hind võib järsult tõusta, aga võib ka teises suunas liikuda,“ ütles CNBC-le antud intervjuus BP tegevjuht Bob Dudley.

Naftaturu osalised hoiavad teravat pilku Iraani olukorral. 4. novembril hakkavad kehtima Ühendriikide sanktsioonid, mis võivad naftaturu tasakaalu pea peale pöörata. Peamine probleem seisneb selles, et Iraani tootmisele on selget mõju raske hinnata. See sõltub suuresti sellest, kas Iraani suuremad kliendid kardavad USA sekundaarseid sanktsioone või mitte. BP konkurent Total teatas augustis, et loobub Iraanis suurest nafta- ja gaasiprojektist.

Samas said BP ja Serica Energy teisipäeval loa tegutseda Põhjameres oleval naftapuurtornil, mis on osaliselt Iraani käes. See näitab, et USA on valmis tegema sanktsioonide suhtes erandeid.

„Kui ka teistele suurtele riikidele, kes nafta tarbivad, tehakse erandeid, siis võivad hinnad hoopis langeda. Praegu on väga palju ebakindlust,“ nentis Dudley.

Sellel nädalal langes Brenti toornafta hind 4,2 protsenti ja WTI kaotas 3,8 protsenti. Kummagi barrel maksab vastavalt 80,90 ja 71,71 dollarit. Bensiini maailmaturu hind langes 7,1 protsenti, 705 dollarini tonnist.