Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadus majanduse vankri ette – kuidas?
Kuigi ka ülikoolide roll majanduse arengule kaasa aitamisel peab suurenema, saavad kõige olulisema muutuse tuua ettevõtete juurde loodud arendusüksused ja arendusprogrammid, kirjutab Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura.
Ettevõtluskoostöös ei hakka iialgi niimoodi olema, et ülikoolide roll on vedada majanduse vankrit. Seda veavad ikkagi ettevõtted, ülikool loob uusi teadmisi, koolitab tarku inimesi ning aitab lahendada ettevõtete üht või teist probleemipüstitust.
Selleks loodi Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli initsiatiivil keskkond nimega Adapter (adapter.ee), millega on praeguseks liitunud juba 12 ülikooli ning teadus- ja arendusasutust ja kus vastatakse ettevõttele viie tööpäeva jooksul, kas Eestis võiks olla ettevõtja püstitatud probleemile sobilikke lahendusi või nende väljatöötajaid.
Suuremaid ettevõtteid, mis on Eestis juba pikka aega ülikoolide võimalusi tundma õppinud ja kasutanud, on mõnikümmend, olgu nimetatud näiteks Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp, Swedbank ja SEB, Telia ja Ericsson Eesti jne. Rõõmuga näen, et viimasel ajal on mitu ettevõtet leidnud endale doktorikraadiga arendusjuhi ja koheselt on käivitunud ka koostöö ülikoolidega, olgu nimetatud näiteks Milrem ja Graanul Invest.
Kui hinnata, missuguseid uusi koostöömeetodeid arendada, siis kindlasti väärib tähelepanu paindlik ülikooli teadlaste ajajaotus tööks nii ülikoolis kui ka ettevõttes, kusjuures teatud perioodidel oleks teadlasel võimalus töötada ettevõttes ka täistööajaga ning siis jällegi ülikooli tagasi pöörduda ilma ohuta kaotada oma töökoht või riiklik projektipõhine finantseerimine.
Häiriv on nn traditsioonilise ettevõtluse ning iduettevõtete panuse vastandamine. Ei ole olemas üht ja ainuõiget arenguteed, kõikidele tuleb luua võimalikult soodne keskkond ja võimalused.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele