Eestil on plaan arendada välja Eesti ja Läti ühtne pandipakendisüsteem, mis tähendaks, et Lätis ostetud joogitaara saab tagastada Eestis ning vastupidi, teatas keskkonnaministeerium.
Taara
  • Taara
  • Foto: Veiko Tõkman
„Eesti ja Läti vaheline joogikaubandus raugevat ei näi, pigem vastupidi. Tagastamisvõimaluseta taara kuhjub ning see mõjub halvavalt meie praegu hästi toimivale pandipakendisüsteemile ning jäätmekäitlusele laiemalt,“ selgitas Kiisler Eesti-Läti valitsuskomisjonile tehtavat ettepanekut. „Et Lätis on pandipakend praegu planeerimisjärgus, siis on hea aeg luua ühtne süsteem.“
Eestis käivitus pandipakendi süsteem aastal 2005. Peamiselt kogutakse plasttaarat, alumiiniumpurke ning klaaspudeleid.  See tähendab, et pandipakendisüsteemi rändab enamik meie joogitaarast – karastusjookide, vee, õlle, siidri, mahla- ja mahlakontsentraatide, nektarite ja lahja alkoholi  taara. 
2017. aastal paisati Eestis turule 291 miljonit tagatisrahaga koormatud ühekordset pakendit. Seda oli 6% vähem kui 2016. aastal. Kõige enam – 11% – vähenes seejuures metallpakendite hulk: just purgijooke ostetakse Lätist enim. Kokku koguti Eestis mullu hinnanguliselt 231 miljonit ühekordset joogipakendit, mis anti üle pandipakendile. Proportsionaalselt turule lastud kogusega vähenes mullu ka tagastatud pakendite hulk tunamullusega võrreldes 6%.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele