IoT – millest alustada?

Siinkohal olgu esitatud üks võimalikest nägemustest, kuidas alustada IoT tootega. Muidugi on iga ettevõte erinev – niisamuti ka IoT ettevõtte loomine. Kuid üks ühine joon tundub olevat kliendi kasule orienteeritus. Kliendi tegevust, tema eesmärke, rõõme ja muresid tuleb tunda nii hästi kui võimalik, et olla edukas IoT ettevõte.

Kliendid ei taha osta toodet, nad soovivad saada lõpptulemust. IoT ettevõtet tuleb ehitada ülevalt alla, alustades kliendi soovitud lõpptulemuse väljaselgitamisega.

IoT toote planeerimine algab esmalt kliendi põhiprotsesside mõistmisest. Näiteks, olles kaardistanud kliendi protsessid, mõistetakse paremini tema tegevust ning tegevuse lõppeesmärki ja edutegureid. Seejärel kohandada vastavalt enda ettevõtte protsessid, struktuur, andmekasutus, et pakutav toode aitaks kaasa kliendi edukusele. Mida rutem kohandumine toimub, seda parem, sest adaptiivsus on üheks oluliseks märksõnaks IoT ettevõtte puhul.

Kliendi praeguste protsesside kaardistamist ja samuti nende uute protsesside modelleerimist, milleni klient jõuab, kui hakkab kasutama IoT toodet, peaks tegema eesmärgiga esitada kliendile ahvatlev väärtuspakkumine. Klient on valmis maksma rohkem, kui saab läbi uue toote või teenuse suuremat väärtust kui traditsioonilise toote puhul. Nimelt, isegi esimesed IoT tooted ületavad traditsioonilisi analooge, kuid tihtipeale maksavad rohkem, sest tuleb katta näiteks arenduskulud ja andmehalduse infrastruktuuri kulud. Strateegiline analüüs algab selge mõistmisega, mis on kliendi soovitud lõpptulemus.

IoT toote loomiseks olemasolevas ettevõttes võiks kaardistada nii praegused kui ka tulevased soovitud protsessid ning andmevood. Nii saab ülevaate praegusest olukorrast. Ettevõttes koguneb juba praegu päris palju andmeid erinevatesse kohtadesse, mis tihtipeale pole omavahel ühendatud. Olles seda teadvustanud ja kaardistanud, saab otsustada, millistel tänastel andmetel võiks olla suurim väärtus tulevikus. Nüüd tuleks modelleerida uued protsessid ja vastavalt kohendada ettevõtte struktuur, mis parimal viisil toetavad kliendi väärtuspakkumist. IoT ettevõte on ennekõike andmetel põhinev, nii et modelleerimisel tuleb vaadelda eriti seda, kuidas käsitleda andmevoogusid. Näiteks, andmed saabuvad sensoritelt, mis asuvad kliendi juures. Andmemaht on väga suur ja peab teadma, kuidas neid kasutada ja analüüsida, lähtuvalt lõpptulemusest kliendi jaoks. IoT põhiline ülesanne on transformeerida andmed kasulikuks informatsiooniks. Väga ebaefektiivne oleks see olukord, kui kogutakse küll andmeid, ent neid ei kasutata.

Olgu siinkohal märgitud, et nii enda kui ka kliendi põhiprotsesside ning nõuete kaardistus ei ole ühekordne tegevus vaid see on arenev ja kohanev vastavalt andmevoole. Need on adaptiivsed äriprotsessid. Enne IoT toote kaudu saadavat andmevoogu tuleb kliendilt infot hankida siiski vanakooli meetodeid kasutades. Protsesside, nõuete ning andmevoogude kaardistus võib olla üsna ajamahukas. Siinkohal võib aga kasutada välise ärikonsultandi abi, kellel on vastavad kompetentsid olemas.

Alles seejärel, kui lõppeesmärk on selge, saab teha IoT platvormi ja tehnika valiku. Platvorme kasutatakse süsteemide ja komponentide ning samuti IoT toodete ühendamiseks. Sensorite valik sõltub andmetest, mida nad peavad koguma. Kõige olulisem on esmalt teha tööd ärimudeliga, mis toetab kliendi lõpptulemust, alles seejärel toimub tehnoloogiate valik. IoT ettevõte on ennekõike andmepõhine ettevõte.

Mis muutub ettevõtte osakondades peale kliendile orienteeritud protsesside modelleerimist IoT toote andmevoogudele sobivaks?