12. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui eelmise aasta esimeses kvartalis müüdi Läti piiril ligi 2,8 miljonit liitrit alkohoolseid jooke, siis tänavu on see number juba ligi 6,6 miljonit liitrit ehk kasv on olnud rohkem kui kahekordne.Toiduliit kogus kokku alkoholitootjate ja -maaletoojate 2018. aasta esimese kvartali müügitulemused ning nendest nähtub, et kui 2017. esimeses kvartalis müüdi Läti piiril õlut 1,9 miljonit liitrit, siis 2018. aasta esimeses kvartalis kasvasid müüdud kogused 4,5 miljonile liitrile. Kange alkoholi müük on kasvanud 490 000 liitrilt 600 000 liitrile.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul jätkab alkoholi piirikaubandus hoogsat kasvu, mistõttu tuleb alkoholiaktsiise langetada. „Vältimaks maksutulude täiendavat olulist vähenemist, tervisekahjude süvenemist ning eksportivate sektorite konkurentsivõime halvendamist, kutsume valitsust üles mitte ainult loobuma edasistest planeeritud aktsiisitõusudest, vaid langetama aktsiisimäärad konkurentsivõimelisele tasemele, et kaoks piirikaubandus Lätiga ning taastuks põhjapiiri eksport,“ ütles Potisepp.Piirikaubanduse kasvul on suur negatiivne mõju ka aktsiislaekumisele. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi ootab riik 2018. aastal alkoholi müügilt 333 miljonit eurot maksutulu. 2019. aastal on kehtiva riigieelarve strateegia kohaselt planeeritud laekuma 353,7 miljonit eurot alkoholiaktsiise.Reaalsetele müüginumbritele tuginevad alkoholitootjad ja maaletoojad prognoosivad 2018. aastaks ligikaudu 223 miljonit eurot ning 2019. aastaks ligi 212 miljonit eurot alkoholi aktsiisitulu.Seega jääb tootjate ja maaletoojate hinnangul riigieelarvesse laekumata 2018. aastal 110 miljonit ning 2019. aastal 141 miljonit eurot. Prognoosid ei sisalda võimalike etteostude mõjusid.

Autor: Äripäev.ee