Anti Orav: ideaalne tarneahel toimib inimese sekkumiseta

2013. aastal sai Pärnu Tarneahelakonverents Anti Orava juhtimisel hoo sisse ja tänavu saavad tarneahelainimesed kokku juba 5. korda. Orav meenutab, et esimene konverents keskendus just koostööle. “Alustada tuleb usaldusest, mis on koostöö alus,” ütleb Orav.

Ideaalne tarneahel on Orava sõnul aga selline, kus info, kaubad ja raha liiguvad vigadeta ja inimeste sekkumiseta. “See oleks võimalik hästiprognoositavas ja kõrgel tasemel integreeritud valdkonnas,” sõnab ta.

Pärnu Tarneahelakonverents toimub tänavu 5. korda ehk tulemas on väike juubel. Sinu juhtimisel sai see traditsioon 2013. aastal hoo sisse. Kuidas konverents viie aasta jooksul arenenud on?

Kas ideaalselt toimiva tarneahelani on võimalik jõuda?

Ideaal on miski, mille poole püüelda. Ideaalne on minu arusaama järgi tarneahel siis, kui info, kaubad ja raha liiguvad vigadeta ilma inimeste sekkumiseta. See oleks võimalik hästiprognoositavas ja kõrgel tasemel integreeritud valdkonnas. Meie oleme sellest ikka väga kaugel. Kuid igapäevast tööd tehes liigume sinnapoole. Alustada tuleb usaldusest, mis on koostöö alus.

Kui palju tegevjuhina ise tarneahelale tähelepanu pöörad?

Tarneahela juht on meie ettevõttes juhtrupi liige. Vastutades ka ostuvaldkonna eest, on tema tegevus absoluutselt missioonikriitiline. Arvestades meie ettevõtte õhukest juhtimisstruktuuri, puutun ka mina tarneahelateemadega igal nädalal kokku.

Kui rääkida tööstusest üldiselt, siis kust meil king kõige rohkem pigistab?

Maailmamajanduse hetkeseis on hea. Eesti olulisimate sihtriikide kaudu oleme sellest kõik otseselt sõltuvuses, mistõttu on ka meie majandusel praegu head ajad. Iseküsimus on see, kui kaua see pidu kestab. Eesti peamine ressurss on inimesed ning just selle ressursi olemasolu ja kvaliteet määrab edaspidi Eesti majanduse arenguvõimalused.

Muret teeb aga avalikus sektoris lühiajalise perspektiiviga tegutsemine – suurte otsuste tegemine valimistsükli piires ei ole alati mõistlik. Näiteks infrastruktuuri (veetrassi) rajamisel on selle ehitusmaksumusest olulisem selle eluiga ja opereerimise kogukulu selle perioodi jooksul. Meil käib otsustamine valdavalt ehitushinna alusel. 

Praegu juba näeme Eesti algusaastail tehtud madalaima hinna hangete vilju – vaja on hakata tegelema vigade parandusega. Nende kuludega pole aga arvestatud. Ehk oleks aeg kvaliteedile enam tähelepanu pöörata.

Maksude juures võiks kaaluda tööjõumaksude langetamist, kuna töötasud on viimastel aastatel tööjõu piiratud kättesaadavuse mõjul ülikiiresti tõusnud ja tõusuootus püsib Soome tööturu mõjul endiselt kõrge. Alkoholiaktsiisi tõusu kohta on minu arvamus, et ei oleks pidanud asuma parandama seda, mis töötas – kokkulepe pikaajalise maksutõusu kohta sektoris osalejatega oli olemas. Mõttetu rapsimisega tehti otsest kahju Eesti majandusele ja ka kultuurile (alkoholiaktsiisist saab valdkond oma jõu), kuid ei mõjutatud olulisel määral alkoholi tarbimist.

Kas tööjõukvoot vajaks tõstmist?

Tööjõu kättesaadavus ja kvaliteet on iga majanduse kasvu aluseks ning ka piiranguks. Seega pole küsimus selles kas me vajame lisatööjõudu, vaid keda ning kuidas Eestisse meelitada. Meil on palju tööstusharusid, mis sõltuvad olulisel määral siseturust -näiteks toiduainetööstus ja teenindav sektor. Nemad sõltuvad otseselt lisaks sellest, kui palju suid igapäevaselt Eestis laua taga istub või kui palju päid juuksurisalongis käib.

Kui suurt tähelepanu Pipelife’is digitaliseerimine saab? Mida majandus- ja kommunikatsiooni digitaliseerimise meetmest arvad?

Kõigi protsesside digitaliseerimine on tööstuses ülioluline. Viimase 12 kuu jooksul oleme võtnud kasutusele uued infotehnoloogilised lahendused tootmisprotsesside juhtimisel, varude ja tootmise planeerimisel ning ka kliendisuhete juhtimisel. Esimesed linnukesed paistavad klientidega infovahetuse automatiseerimisel (EDI) ja ka digiturunduse vallas.

Riigipoolne tugi tööjõu saadavuse ning -maksude alal oleks kindlasti prioriteetsem kui digi, sest nendega saavad ettevõtted ka ise hakkama. Kui aga soovitakse raha jagada, siis miks mitte.

Milliseks kujunes 2017. aasta Pipelife’i jaoks?

2017. aasta oli minu jaoks “esimene päris oma aasta”. Tegelesime kasvuks valmistumisega. Arendasime oma organisatsiooni, võtsime kasutusele agiilse juhtimissüsteemi, selleks et koondada kõik ettevõtte töötajad ühise eesmärgi taha ning seeläbi neile enam tegutsemisvabadust anda. Saavutasime ka mõõduka müügimahu kasvu, kuid tean, et Pipelife’i tiim on võimeline enamaks.

Mida toob ettevõttele uus aasta?

Ehitusturg on jõudnud kauaoodatud seisu, nii et kõik on kinni vaid meie enda mõtlemises ja tegutsemises. Eelmisel aastal täiendasime oma tootmisbaasi, kindlasti jätkame investeerimist infotehnoloogiasse ja automatiseerimisse.

Millised oleks su kolm kiiret nõuannet ettevõtetele tarneahela arendamiseks?

Esiteks, tarneahela parendamine algab tegevusmõõdikute sisseseadmisest. Teiseks, seo oma protsessid partnerite omadega, sest ettevõtete vahel toimub suur ressursi (aeg, raha) raiskamine. Kolmandaks, automatiseeri kõik, mida vähegi võimalik.