• 28.02.18, 14:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

90% tarbijatest eelistab kodumaiseid toiduaineid

90 protsenti Eesti tarbijatest eelistavad oma hoiakutes kodumaist toidukaupa, selgus Kantar Emori poolt 2017. aasta lõpus läbiviidud uuringust.
Tarbijad eelistavad küll kodumaist kaupa, kuid otsuseid tehakse palju ka hinna järgi.
  • Tarbijad eelistavad küll kodumaist kaupa, kuid otsuseid tehakse palju ka hinna järgi.
  • Foto: Raul Mee
Uuringu raames küsitleti telefoni teel 500 inimest üle Eesti vanuses 15-74 eluaastat. Kodumaise toidukauba eelistamine oli viimati nii kõrge 2004. aastal. Kõige madalamale, 78 protsendile langes see 2012. aastal.
„Nii kõrgele tõusnud eelistusportsent näitab, et kodumaine toidukaup on usaldusväärne ja kvaliteetne meie tarbijate silmis,“ ütles uuringu tellija, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp. „Samas tuleb arvestada, et tegemist on hoiakulise eelistamisega. Uuringud näitavad, et tegelikkuses moodustab eestimaine toidukaup ainult 60% toidukorvist. Seega on nii kaubandusel kui tööstustel veel palju teha, et kõrge hoiakuline eelistamine väljenduks ka reaalsetes ostuotsustes, sest eestimaise toidukauba ostmise tarbimise kaudu saab igaüks toetada kodumaist toidutootmist.“
Viimase aastaga on kodumaise eelistamine kasvanud mõnevõrra rohkem eesti keelt kõneleva elanikkonna seas – 85 protsendilt 91 protsendile. Samuti soosivad kodumaist pisut enam naised kui mehed – vastavalt 91 ja 89 protsenti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog rõhutas, et suuri erinevusi sotsiaaldemograafilistes rühmades siiski pole. „Viimase viie aasta jooksul on Eesti elanike erinevate rühmade arvamused kodumaise toidu suhtes muutunud üksteisele oluliselt lähedasemaks,“ lisas Voog.
Selveri juht Kristi Lomp tõdes, et tarbijad eelistavad küll kodumaist kaupa, kuid otsused tehakse paljuski siiski hinna alusel. „Kui eestimaise toote kõrval on letis odavam sama kategooria importtoode, siis osad peavad tegema otsuse siiski rahakoti võimalusi arvestades. Puu- ja juurvilja osas on pilt mõnevõrra teistsugune. Kui hooajaliselt on meil eestimaiseid vilju saada, siis on rohkem neid tarbijaid, kes ostavad kodumaist. Kuid näiteks kalatoodete puhul eelistatakse rohkem eksootilisi maitseid,“ rääkis Lomp Selveri kogemuse põhjal. „Samas on üks eraldi kategooria, kus järeleandmisi ei tehta – lastetoitude puhul on kasvanud eestimaise ostmine viimase kolme aastaga nullist 30 protsendini ja seda eelkõige tänu Salvesti Põnni tootesarjale.“

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.06.25, 10:39
Majandusekspert Valeria Kiisk: Eesti majandus vajab eksporti, kuid eksport vajab kindlat riskijuhtimist
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele