Soome laevatööstuse kasv annab tööd juurde nii Soome kui Eesti ettevõtetele, kes on aastaid tegutsenud allhankevõrgustikus. Praegu on Eesti ettevõtetel suurepärane võimalus laiendada oma tegevust.
Turu laevatehases on ehitatud ka näiteks kruiisilaev Mein Schiff 6.
  • Turu laevatehases on ehitatud ka näiteks kruiisilaev Mein Schiff 6.
  • Foto: Meyer Turku
Soome majandus kasvab jõudsalt ja ka laevatööstuse sektor liigub hoogsalt tõusujoones. Praegu on Eesti ettevõtetel suurepärane võimalus laiendada oma tegevust selles sektoris – kasvav turg loob soodsa pinnase uute ettevõtete sisenemiseks, sest nõudlus toodete ja teenuste järele järjest kasvab.
Laevatööstuse sektori kasvu tulevikuväljavaated nii Soomes kui ka Euroopas on head ka pikemas perspektiivis. Soome laevatööstuse allhankijad, “võtmed kätte” lahenduste pakkujad, tarnivad oma tooteid ja teenuseid lisaks Soome laevatehastele ka Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa laevatehastele, kus ehitatakse samuti suuri kruiisi- ja reisilaevu.
Hea teada
Soomes aktiivselt tegutsevad laevatehased
Meyer TurkuArctech Helsinki ShipyardTechnipRauma Marine ConstructionsUudenkaupungin TyöveneWestern ShipyardLaitaatsillan laevatehaslaevaremonditehas Turun Korjaus­telakka
Ainuüksi Meyer Turku laevatehasel on praeguseks tellimusi 8 suure kruiisilaeva ehitamiseks, tööd on planeeritud juba aastani 2024. Laevatehase tellimused on tõusnud sadadest miljonitest seitsme miljardi euroni. Ühe kruiisilaeva hinnast moodustavad allhanke tööd ligi 85% kogu laeva maksumusest. Järgneva kuue aasta jooksul tuleb laevatehaselt allhankijatele tellimusi viie miljardi euro ulatuses. See annab rohkesti tööd Soome firmadele ning lähima paari aasta jooksul suureneb nõudlus allhanketööde teostajate järele veelgi, et täita kasvavat tellimuste mahtu.
Kuidas valmistuda? 
Kontakti loomiseks tuleks Eesti ettevõtjatel ette valmistada lühitutvustus ehk onepager, või esitlus, mis tuleks lisada e-kirjale koos infoga ettevõtte, toodete ja teenuste, tehniliste eripärade ning müügiargumentidega kohta, samuti võiks lisada toodete fotosid.
Kindlasti tuleb viidata olulistele detailidele ja soovitustele. E-kirjale järgnevas telefonikõnes tuleks küsida tagasisidet, kas teenus või toote pakub huvi ja uurida kitsaskohtade ning lisaküsimuste kohta, et jõuda edasi kohtumise, hinnapäringu või järgneva suhtluseni. Hea oleks välja tuua kohe alguses soovitused koostööst Soome või rahvusvaheliste firmadega – see tekitab usaldust.
Koduleht on ettevõtte visiitkaart, selle sisu peaks olema ka inglise keeles ning sõltuvalt sihtgrupist ka soome keeles ja jätma professionaalse mulje. Soome ettevõtete ostujuhid otsivad potentsiaalseid partnerid interneti kaudu ja ettevõte peaks sealt teatud märksõnade järgi olema hästi leitav ja atraktiivne.
Kontaktide loomiseks tuleb ettevõttel varuda kannatlikkust ning olla järjepidev, soomlased ei vaheta kergesti olemasolevaid koostööpartnereid uute vastu, eelistatakse pikaajalisi ärisuhted ja koostööpartnereid.
Tasub külastada Soomes erialamesse, kus ka potentsiaalsed partnerid on kohal. Üldiselt on Soome ettevõtted samadel messidel esindatud aastast aastasse, kus ongi eesmärgiks leida uusi kontakte ja kohtuda olemasolevate partneritega. Ka Eesti ettevõtetele soovitame olla järjepidev ning osaleda messidel mitmel aastal järjest. Näiteks toimub iga kahe aasta tagant meretööstuse mess Navi Gate, mis on hea võimalus uute kontaktide loomiseks.
Soovi korral võite julgelt võtta ühendust EASi ekspordinõunikuga Soomes. EASi ekspordinõunikud abistavad Eesti ettevõtteid sihtturu valdkonna ettevõtete ja potentsiaalsete koostööpartnerite leidmisel. Pakume ettevõtetele ka tasulist teenust, kus aitame müügitöös ja esimeste kontaktide loomisel.
Tihti pöörduvad ekspordinõuniku poole Soome ettevõtted eesmärgiga leida sobivaid koostööpartnereid Eestist. Aitame välisettevõtteid partnerite otsingul ning korraldame ka kontakt­üritusi.
Autor: Irene Surva-Lehtonen, EASi Soome ekspordinõunik

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.09.26, 19:19
1300 tahtis keevitajaks, 70 pääses edasi – miks nii vähesed sobisid?
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele