Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsafirmad tahavad maksukorra ringi teha
Metsandusinimesed ootavad riigilt maksumuudatusi, mis tõmbaks välja metsamaterjali turul ringleva musta raha ning pumpaks lisaraha tööstusesse. Keskkonnaminister on mõttega päri, ent rahandusministeerium jääb ettevaatlikuks.
Praegu peab metsaomanik raieõiguse müügil tasuma nii tulumaksu kui maamaksu, metsamaterjali ostul-müügil on aga levinud ümbrikus maksmine. Sarnases seisus oli hiljuti ka üüriturg, kus valdav osa tulust liikus mustalt.
Et üürileandjad ka maksu maksaks, kehtib eelmisest aastast saadik uus kord, mille järgi võib füüsiline isik enda üüritulust kulude katteks 20% maha arvata. Tulemustega ollakse rahul ning nüüd leiavad metsandusinimesed, et korda tuleks teha ka metsaturg.
Maksumuudatuse mõtte käis Äripäeva raadios välja metsamüügioksjoneid korraldava Timberi metsaspetsialist Kristel Asmer, kes märkis, et metsaomanik on küll aldis maaparandusega tegelema, kuid samas peab raieõiguse müügilt tasuma nii tulumaksu kui maamaksu ehk siis kulusid on liiga palju.
Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp soovitaski seepeale võtta eeskuju üüritulu maksustamisest.
Puidutööstusfirma Toftan juht Martin Arula kahtleb, kas idee seaduseks vormub. „See teema on juba olnud laual ja kui see on lõpuks rahandusministeeriumi jõudnud, on seal olnud korralik Ligi-taoline, misjärel on kõik asjad lõppenud. Riigiinimeste arvates läheks selle muudatusega käsi riigi taskusse. Nad ei näe, et see aitab varimajanduse likvideerimisele kaasa,“ tõdes ta.
Arula usub, et riik ainult võidaks muudatusest. „Kui erametsaomanike aktiivsus suureneb, kasvab samuti pakutava puidu maht. Kui liigub rohkem puitu, hakkab ka riigile puidu omaniku vahetamise kohtadest raha pudenema. Riigile peaks see kalkulatsioon olema igal juhul positiivne,“ ütles ta.
Loe pikemalt Äripäevast.
Autor: Marge Väikenurm, Äripäev Inga Lill, Äripäev
Seotud lood
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
5
TOPi tabel uuendatud. Võitjaks tuli LEAB Eesti
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selgus Neo eurotoetuse suurus
Ettevõtte juht, kui otsid oma tööstusesse töötajaid, siis vaata siia
TOPi tabel uuendatud. Võitjaks tuli LEAB Eesti
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele