Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tutvu tööstuspoliitika rohelise raamatuga
Tööstuspoliitika rohelise raamatu peamiseks eesmärgiks on kasvatada Eesti tööstuse konkurentsivõimet. Numbriliseks eesmärgiks on tõsta lisandväärtust töötaja kohta praeguselt 54 protsendilt vähemalt 100 protsendini Euroopa Liidu keskmisest aastaks 2030, teatas kaubandus-tööstuskoda.
Eesmärgi saavutamiseks on rohelise raamatu fookuses järgmised valdkonnad: tööstuse digitaliseerimine, teadus- ja arendustegevus, finantsvahendite kättesaadavus, tööjõud, taristu, loodusressursid ning regulatiivne keskkond.
Tööstussektori konkurentsivõime tõstmiseks on rohelises raamatus ühe lahendusena välja pakutud digitaalsete tehnoloogiate laiemat kasutuselevõttu tööstussektoris. Selleks plaanib riik luua näiteks tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetusprogrammi, edendada ettevõtjate vahelist koostööd ning tõsta ettevõtjate teadlikkust digitaliseerimise positiivsetest mõjudest.
Pane tähele
Tööstuspoliitika rohelise raamatuga saab lähemalt tutvuda SIIN.
Lisandväärtuse suurendamiseks tuleb senisest rohkem investeerida ka teadus- ja arendustegevusse. Rohelises raamatus on pakutud muu hulgas välja, et investeeringute suurendamiseks tuleb ümber korraldada riigipoolset teadus- ja arendustegevuse rahastamist, tuleb luua teadus- ja arendustegevuse programm tootearenduseks ning suurendada tööstusettevõtete ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtete koostööd.
Investeeringute tegemiseks vajavad tööstusettevõtted aga pikaajalisi finantseerimisvõimalusi. Finantsvahendite kättesaadavuse parandamiseks plaanib riik pakkuda turutõrke korral tööstusettevõtetele näiteks pikaajalisi laene ning suuremahulisi eksporditehingute kindlustamist.
Üheks tööstussektori väljakutseks on ka sobiva tööjõu leidmine. Roheline raamat sisaldab mitmeid soovitusi, mis aitavad tööjõuvajadust leevendada: riiklike stipendiumite ja teavitustegevuse abil tööstusele vajalike erialade populariseerimine, välistööjõu kaasamise lihtsustamine ja haridussüsteemi paindlikkuse tagamine muutuvale tööjõuvajadusele reageerimiseks.
Mitmeid soovitusi on tehtud ka seoses loodusressursside ja taristuga. Näiteks keskkonnatasude määramiseks tuleb luua optimaalne mudel ning tuleb alustada elektrihinna diferentseerimist suurtarbijatele.
Rohelise raamatu järgi peab muudatuste läbiviimine poliitilisel tasandil olema terviklik ning tuleb luua parem koostöö valdkondlike ning tööstust mõjutavate poliitikate vahel. See tähendab, et maksu-, haridus- ja teaduspoliitilised muutused nõuavad senisest paremini koordineeritud juhtimist.
Eesti tööstuspoliitika aluste väljatöötamisel ei lähtutud kindla ettevõtte või tööstussektori toetamisest, vaid sihiks oli üldise majanduskeskkonna toetamine ning tööstuse konkurentsivõime parandamine ühtegi tööstussektorit eelistamata.
Tööstuspoliitika roheline raamat on sisendiks konkreetsete programmide ja uute strateegiate koostamiseks. See tähendab, et nüüd peab riik koostöös erasektoriga mõtlema, kuidas rohelise raamatu ideid täpsemalt ellu viia.
Tööstuspoliitika rohelise raamatuga saab lähemalt tutvuda SIIN.
Seotud lood
Maikol Kriiva on sõitnud Ferrari ja Lamborghiniga, kuid kui ta peaks valima auto, millega tahaks päriselt iga päev sõita, eelistab ta Chevrolet Corvette C8-t. „Ta näeb välja nagu superauto ja temaga saab päriselt sõita,“ tutvustab Kriiva oma garaažis kollektsiooni värsket pärlit. Nii mõnegi mehe lapsepõlve mudelautode kogu vingemaid eksemplare meenutav 6,2 liitrise V8 mootoriga on päris mis päris. Istu sisse, vajuta nupust käima ja naudi terviseks, kuidas sõidad kolme ja poole sekundi pärast sajaga nagu Smilersi laulus.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele