Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Baltania rajab Jõgevamaale 45 miljoni euroga biosöetehase
Baltania juhatuse liikme Mika Hassineni sõnul on biosöetehasel positiivne mõju Jõgevamaa majandusele.
“Käitamisfaasis pakub tehas tööd 30-35 inimesele, sellele lisanduvad sisseostetavad teenused erinevatelt kohalikelt allhankijatelt,” ütles Hassinen. Ta lisas, et metsamajanduse- ja logistika väärtusahelasse loob tehas juurde ligikaudu 300 uut töökohta, ehitusetapis saab ajutist tööd ca 200 inimest.
„Baltania planeeritav tehas annab vähem väärtuslikule toorme osale täiendava lisandväärtuse ning suunab selle alles siis energiatootmise tooraineks väärindatud kujul,“ rääkis Mika Hassinen. Toormaterjalina kasutab tehas nii okas- kui lehtpuud, sisendiks sobivad küttepuit, puude ladvikud, oksad, seenkahjustatud puit, puukoor ja puidutööstuse jääkmaterjalid. Tehas vajab kokku kuni 440 000 kuupmeetrit puitbiomassi aastas.
Investeering taastuvenergiasse
Tehas hakkab tootmatorrefitseeritud biosöe pelleteid. Selleks röstitakse biomass torrefitseerimise protsessi käigus, mille tulemuseks on toode, mis on suurema kütteväärtusega võrreldes töötlemata puiduga. Biosöe pelletid on seetõttu arvestatavaks alternatiiviks tahketele fossiilsetele kütustele.
Biomassi röstimisel eemaldatakse puidust märkimisväärne kogus hapnikku ja vesinikku ning tulemuseks on tihe, ligi 6 korda suurema energiasisaldusega materjal, millest enamuse moodustab süsinik. Tumeda värvuse ja kõrge kütteväärtuse tõttu on toode pälvinud taastuva kivisöe ehk biosöe nime. Torrefitseeritud puitu ehk biosütt saab kasutada olemasolevates tahkeid fossiilseid kütuseid kasutavates soojus- ja elektrijaamades. Baltania toodang läheb sajaprotsendiliselt ekspordiks, mis suurendab Eesti ekspordivõimekust mitmekümne miljoni euro võrra. Peamise kliendibaasi moodustavad Põhjamaade ja Kesk-Euroopa soojus- ja elektrijaamad.
Biosöetehas põhineb CEG (clean electricity generation, vt lähemalt: Clean Electricity Generation) torrefitseerimistehnoloogial. Tänu kivisöe sarnasele olemusele saab biosöe pelleteid käidelda ning ladustada olemasoleva fossiilkütustele mõeldud tehnoloogia abil, muutes lõpptarbijale lisainvesteeringud ebavajalikuks.
45 miljoni eurost investeeringut rahastab Hollandi investeerimisfirma Momentum Capital koos teiste investorite ja finantsasutustega. Euroopa Liit on 2014. aastal torrefitseerimisprojektile eraldanud 25 miljoni euro suuruse NER300 toetuse. NER300 on Euroopa Liidu fond, mis rahastab innovaatilisi väikese süsinikuheitmega taastuvenergiaprojekte, mis vähendavad liikmesriikide sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest. Projekt viiakse ellu koostöös Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumiga.
Momentum Capital on Hollandi erakapitali investeerimisettevõte, mis teeb otseinvesteeringuid keskkonnasõbralikku energiatööstusesse.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele