Autor: Tarmo Noop • 22. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ükski riik ei saa toimida ilma maksudeta. Nii nagu ettevõtted soovivad oma tulusid suurendada, on loomulik, et sama tahab teha riik. Selleks on kaks teed: esiteks maksude tõstmine ja uute sisse viimine ning teiseks majanduskasvust tulenev suurem tulu senistelt maksudelt.

See on riigijuhtide poliitiliste valikute koht: kuhu panna fookus ja milliseks jääb riigi maksude konkurentsivõime.

Tänaseks pole enam mingit kahtlust, kumma tee on valinud meie praegune valitsus. Maksude konkurentsivõime on neile ilmselt võõras termin. Seda on hinnata väga lihtne: kui ettevõtted või kodanikud teevad oma otsused Eesti asemel teise riigi kasuks, siis on konkurentsivõimega midagi lahti.

Tulem on majanduslangus

Valides maksutõusu tee ja unustades konkurentsivõime, on tulemuseks järjest kehvemini laekuvad maksud, kaduvad investeeringud ja töökohad. Pikemas perspektiivis toob see kaasa majanduslanguse ja järjest uued ning kõrgemad maksud, millega kompenseerida kaduvaid maksutulusid.

Pikemalt loe Äripäevast.