Siseministeeriumi plaanide järgi jääks kolmandate riikide sisserändekvoot tuleval aastal 1315 inimese juurde.

- Sisserände piirarv võib jääda samaks.
- Foto: Raul Mee
Siseministeerium algatas eelnõu, millega tuleva aasta piirarvuks kolmandatest riikidest sisserändele kehtestatakse tavapärane 0,1 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 1315 inimest.
Tavapärasest erinev on aga see, et siseministeeriumi sisserände töörühm on ette valmistamas ettepanekuid seadusemuudatuseks, millega loodaks veel üks, keskmisest palgast kõrgem palgakriteerium, mille ületanud töökohad kvoodi alt välja arvatakse, teatas siseministeerium.
"Ei ole põhjust seada piirangut nendele inimestele, kelle lisandväärtus Eesti majandusse on suur ja kes ei ohusta ühiskonna sidusust. Pigem peab piirarv piirama töörännet neis majandusvaldkondades, mis vajaksid ümberkorraldamist selliselt, et nende lisandväärtus oleks suurem," ütles töörühma juht, siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus pressiteates.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valitsus töötab töörühma ettepanekud läbi ja otsustab vajadusel nende pinnalt seadusemuudatuse algatamise. Kuni seadusemuudatuste jõustumiseni kehtib praegune välismaalaste seaduse regulatsioon.
Sisserände piirarv reguleerib kolmandatest riikidest lähtuvat ettevõtlus- ja töörännet. Tänavu arvati kvoodi alt välja suurinvestorid, iduettevõtjad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötajad.
Ka ei kuulu kvoodi alla USA ja Jaapani kodanikud ning välismaalased, kes kolivad abikaasa/lähisugulase juurde või tulevad Eestisse õppima või teadustööd tegema. Tänavu on sisserände piirarvuks 1317 inimest ja sisserände piirarv täitus augustis.
Autor: Äripäev.ee
Seotud lood
Töörõivad on igas tootmis- ja tööstusettevõttes igapäevatöö loomulik osa. Samas tähendab nende haldamine ettevõtete jaoks sageli hulka nähtamatut tööd. Mida rohkem on töötajaid ja mida suurem on personalivoolavus, seda keerulisemaks töörõivaste haldamise süsteem muutub.