Järgmine tase: loo oma ettevõtte tootmismudel

Tehes asju õigel ajal, õiges järjekorras ja kasutades õigeid vahendeid – see annab kindlasti ühe lihtsaima võimaluse leida lisaefektiivsust ja see on suuremal või vähemal määral alati igas ettevõttes olemas.

Kas Eesti tööstus on üldiselt uute metoodikate või võimaluste osas vastuvõtlik? Või oleme veel liigselt kinni vanas?

Eesti ettevõtted on üldiselt innovatiivsed ja avatud kõigele uuele. Käiakse messidel, otsitakse uusi lahendusi. Kõik vähegi asjalikud ettepanekud kuulatakse tähelepanelikult ja lõpuni ära. Samas jääb tihti ikkagi lõplik otsus vastu võtmata. Isegi siis kui uued ideed ja meetodid tunduvad ettevõtte jaoks väga kasulikud, jäetakse asi seisma. Otsustamatuse taga on palju erinevaid põhjuseid, millest ükski tavaliselt ei ole otseselt seotud antud uudse metoodikaga.

Põhjused on pigem ettevõtte juhtimises: puudub pädevus, eri valdkondade vastutajad ei suuda kokkuleppele jõuda, töökorralduse muutmine osutub raskeks, sest inimesed ei ole huvitatud oma tööstiili muutma, hirm tuleviku ees, soov mitte väljuda mugavustsoonist või siis lihtsalt „suur töökoormus“, mis ei võimalda uusi asju plaani võtta. Kokkuvõttes väljastpoolt paistame me olevat vastuvõtlikud, sisemiselt aga mugavad ja vanas kinni.

Üsna palju on turul kuulda lean-tootmisest ja sellest, kuidas protsesse analüüsides, parendades ja uusi metoodikaid rakendades on võimalik palju säästa. Milline võiks olla see järgmine tase?

Nii nagu esimeses küsimuses vastasin, on kõige olulisem tunda oma tehnoloogiat, oma kliente, oma toodet. Kui need teadmised on olemas, saab ka järgmise sammu astuda.

Järgmine tase oleks uutel alustel tootmisplaani koostamine, luues oma ettevõtte tootmismudeli. Lisades mudeli sisendiks nõudluse, saame realistliku tootmisplaani, mis arvestab kirjeldatud tehnoloogilisi piiranguid ja klientide spetsiifilisi soove. Optimeeritud tootmisplaan, kus tehakse õigeid asju õigel ajal, kasutades õigeid vahendeid, ongi üks peamine alustala lean-toomise rakendamisel – selle tulemusena vähenevad: liigtootmine, tööseisakud, üleminekuajad töökeskuste vahel ja mittevajalikud laovarud. Saadud mudel annab vastuse küsimusele, kus asuvad ettevõttes ressursside pudelikaelad ning annab omakorda uue võimaluse pudelikaelte keskseks planeerimiseks, kus eesmärgiks on korraldada teiste töökeskuste töö nii, et kriitiline ressurss oleks maksimaalselt koormatud. Optimeeritud uutest põhimõtetest lähtuv tootmisplaan on aluseks pikaajaliste otsuste vastuvõtmisel, kus investeeringud on suured ja on väga oluline teada, kas ja millal uue tehnoloogia soetamine on hädavajalik ning milline on investeeringu tasuvus.

Digitaliseerimine on ka riigi poolt viimasel ajal tähelepanu saanud. Kuidas hindad digitaliseerimist või digitaliseeritust Eestis?