Pisut alla kaheeurose jaemüügihinnaga toote pealt 10 senti kasumit teenivale ettevõtjale tekitab meelehärmi olukord, kus riik teenib selle toote pealt mitu korda rohkem.

- Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhi Sven Kirsipuu sõnul on Eesti ettevõtluskeskkond võrreldes lähiriikidega konkurentsivõimeline. Foto: Andras Kralla
Üle 70 eurosendi laekub maksudena 1,98eurose lõpphinnaga tootelt riigikassasse hetkeks, kui see on leidnud koha inimese ostukärus ning mööda poeparklat auto poole veereb. Tootmisketi ahel ahela haaval läbi vaadanud ettevõtja sõnul paneb nii suur kogusumma kulmu kergitama. Ettevõtja nimi, ettevõte ja müüdavad tooted on Äripäevale teada, kuid kaubanduspartneri soovile viidates palus ta jääda anonüümseks.
“Sugugi ei tahaks viriseda. Tahan panna inimesed, alustades valitsusest, mõtlema selle üle, kuidas maksud kujundavad meie ettevõtluskliimat,” möönis ettevõtja.
Toote omahind on üks euro ning see jaguneb ettevõtja sõnul firmas laias laastus võrdselt kolmeks: 33 senti kulub toote valmistanud töölistele, 33 senti materjalile ning 33 senti moodustavad üldkulud, nagu juhtkonna ja teeninduspersonali töötasu, elekter, aktsiisid jne.
Autor: Äripäev.ee
Seotud lood
Tööriided on tööstusettevõtetes lahutamatu osa professionaalsest tööohutusvarustusest. Seetõttu kasutavad paljud Eesti tuntud ja ka väiksemad tööstusettevõtted Lindströmi tööriiete täisteenust, mis tagab töötajatele piisavas koguses riideid, nende professionaalse hoolduse ja tööriiete elutsükli lõpus ka nende ümbertöötlemise või taaskasutamise.