Suurema osa rahast teenib Harju Elekter jätkuvalt välisturgudel: eelkõige Soomes, kus poolaastate võrdluses kasvas müük enam kui 45 protsenti, 28,8 miljonile eurole ning mis moodustas Harju Elektri kogu müügitulust 67,6 protsenti.
"Kasvu peamiseks põhjuseks oli eelmise aasta lõpus sõlmitud lepingud Soome võrguettevõtetega, kelle tellimused algasid juba I kvartalis,“ kirjutas Atso börsiteates. Müügimahtude kasvatamisega tegeldakse ka Rootsis ja Norras. Eestis kasvas müük ligi 40 protsenti, 8,8 miljonile eurole.
Ligi 550 töötajaga kontsernis kasvasid poolaastate võrdluses oluliselt äritegevuse kulud – 48,2 protsendi ehk 13,2 miljoni euro võrra. "Põhiosa äritegevuse kuludest moodustasid müüdud toodete ja teenuste kulud, mis kasvasid müügituludest kiiremini. Peamine põhjus siin oli globaalne toormaterjalide hinnatõus, aga ka lisatööjõu palkamine," selgitas Atso. Lisatööjõudu oli Harju Elektril tarvis palgata uute suurte tellimuste täitmiseks. Lisaks on Harju Elektri ekspordi suurenemine kasvatanud ka turustuskulude tõusu – poolaasta lõikes viiendiku võrra.
Kohustusi on rohkem
Kasvanud on ka kohustuste hulk. Aruandest selgub, et võrreldes möödunud aasta esimese kuue kuuga on kohustuste kogusumma kasvanud 13,6 miljonilt eurolt 20,8 miljonile eurole.Harju Elektri esimese poolaasta kasuminumbreid mõjutas oluliselt PKC Groupi aktsiate müük: märtsis võeti vastu Motherson Sumi Systems Ltd pakkumine Harju Elektri omanduses olevatele PKC Groupi aktsiatele hinnaga 23,55 eurot tükk. See tõi kontserni kontole hoobilt 25,8 miljonit eurot.Investeeringuid tegi Harju Elekter aasta esimese kuue kuuga 4,5 miljonit eurot – eelkõige Allika Tööstuspargi arendustesse.
Autor: Äripäev.ee
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot. Kontserni teise kvartali müügitulud olid 177 miljonit eurot, kasvades aastaga 19%. Kulumieelne ärikasum ehk EBITDA ulatus kvartaliga 64 miljoni euroni, mida on aastavõrdluses 17% rohkem.
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.