Autor: Tööstusuudised.ee • 10. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seejuures ei ole seekord vahet, millises sektoris ettevõte tegutseb – hinnang valitsuse tegevusele on negatiivsemaks muutunud kõikides valdkondades. Veel kolm kuud tagasi oli nii negatiivselt häälestatud ettevõtjaid 38 protsenti vastanutest.

Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul on samas turu olukord ja ärilised võimalused ettevõtjate arvates aina paranemas ning nende hinnang üleüldisele majandusolukorrale paranes koguni kolmandiku võrra. „Ilma valitsuse tegevuse mõjuta oleks majandusspidomeetri näit jõudnud 85 kilomeetrini tunnis, mis on juba väga lähedal heale. Nüüd tõusis kiirus vaid ühe ühiku võrra, 79-le. Piltlikult öeldes tahaksid ettevõtjad majanduse kiirteel tublisti gaasi juurde anda, ent tee muutub paraku üha augulisemaks,” kommenteeris Aron.

„Auke on vähemalt 6 ja nende nimeks on maksutõusud: panditulumaks, uus pakendiaktsiis, maagaasi aktsiisitõus, teedemaks veokitele, magustatud jookide maks ja krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks on valitsuses või Riigikogus hetkel käsitusel olevad ja ettevõtjate konkurentsivõime pihta löövad muudatused. Ettevõtjad leiavad, et valitsus on asunud jõuliselt lammutama lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi ning sõbralikku ettevõtluskeskkonda, mis on olnud Eesti trumbid,” lisas Aron.

Aroni sõnul oleks majanduskasvu kiirenemiseks ja pikaajalise positsiooni parandamiseks ettevõtjatel vaja rohkem investeerida ja arendada, kuid selleks on praegu liiga palju ebakindlust. Ettevõtjaid, kes plaanivad lähiajal investeeringuid teadus- ja arendustegevusse suurendada, on vähim, mis majandusspidomeetri ajaloo jooksul nähtud – esimest korda langes see alla viiendiku vastanutest.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Kiirust alates 90 km/h võib spidomeetri järgi pidada heaks, üle 120 oleks juba arutu kihutamine. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

KOMMENTAARID

Jaak Nigul, Tarmeko:

Väide, et ükskõik milliste maksude tõstmine või täiendavate bürokraatlike tõkete tekitamine aitab kuidagi kaasa majanduskasvule, on lihtsalt rumal. Panditulumaksu idee on üks selline rumal idee. Kui lubatuks saab vaid lühiajaline kontsernisisene (1-2 aastat) laen tütrelt emaettevõttele (suuremad investeeringud põhivahenditesse on reeglina pikaajalised ja toimuvad emaettevõtte kaudu), siis on kontserni kuuluval ettevõttel valida kolme variandi vahel. Esiteks: kaasata (kas või ajutiselt) võõrvahendeid olukorras, kus kontsernil tegelikult selleks vajadus puudub ja tekib mittevajalik finantskulu. Teine variant on laenata teiselt tütarühingult ja maksta esimesele tagasi või tekitada mõni muu teeseldud skeem raha tagastamiseks ja uuesti laenamiseks. Sellised teeseldud tehingud ei anna ettevõttele midagi peale finantskulude. Või kolmandaks: mõelda, kas poleks mõistlikum investeerida hoopis Eestist välja.

Kõigi uute maksude tegelikuks eesmärgiks on ülejõukäivatele valimislubadustele katteallikate leidmine. Täiendavat maksutulu pigistatakse seega välja sealt, kust on lihtsam ehk kontsernidest. Fakt, et 2016. aastal laekus vaid ca 6400 ettevõtte käest 90% maksutuludest ja registreeritud on ca 79000 ettevõtet, ei paista vasakpoolset valitsust häirivat. See on loomulik – võrdsus on vasakpoolsetele alati vaid sõnakõlks olnud.

Korralikud ettevõtted muidugi kohanevad valitsuse poolt tekitavate uute takistustega ja leiavad lahendused ka neist tõketest möödumiseks ning maksupetturid petavad edasi, kuna nendega eraldi piisavalt ei tegeleta.

Paljuräägitud „targa majanduse“ tekkimise esimeseks eelduseks on targa valitsuse olemasolu.

Siiri Lahe, Estonian Cell:

Estonian Cell töötab 24/7 tehase täisvõimsusel, ületades algselt projekteeritud tootmisvõimsuse taset peaaegu 25% võrra. Oleme ette valmistanud 20 miljoni eurose kasvuinvesteeringute paketi, mida omanik ei ole lubanud ellu viia tänase kulubaasi konkurentsivõimetuse tõttu. Paketi täismahus realiseerimisel lisanduks 15 miljonit eurot ekspordikäivet ja 100 töökohta väärtusahelas. Omanik on andnud lubaduse alustada kasvuinvesteeringutega koheselt, kui vähemalt energiaaktsiisidele Euroopa Liidu soovitusi arvestav maksulagi seatakse. Ettevõtte strateegilistes plaanides oleva teise tehase rajamine olemasoleva kõrvale nõuab mõistagi märgatavalt suuremat muudatust energiamaksudest sõltuvas (mitte-)konkurentsivõimelises kulubaasis.

Eelarvestrateegiaga astus valitsus esimese sammu elektri-energiaintensiivse suurtööstuse konkurentsivõime parandamise teel. Paraku hävitab enamuse efektist soojust tarbivale tööstusele samaaegselt kehtestatud/kehtima jäetud maagaasiaktsiisi tõus 2018-2020. Konkurentsivõime tõstmiseks on möödapääsmatult vajalik ka maagaasiaktsiisi osas maksulae kehtestamine Euroopa Liidu energiatoodete maksustamise raamistikku kujundava direktiivi soovitusi järgides.

Lisaks aktsiisi osas lahenduste leidmisele vajavad muudatusi võrgutasude arvutusmetoodika ja taastuvenergia tasude kogumispõhimõte. Erinevalt teistest Euroopa riikidest ja ELi Komisjoni soovitustest maksab energiaintensiivne ettevõte Eestis taastuvenergia tootmise toetuseks kordades suuremat toetust. Ilma maksulaeta süsteemi korral rahastab ainuüksi Estonian Cell taastuvenergia tootmist 2,5% ulatuses ehk 2017. aastal summas 2,4 miljonit eurot. Üksikutele ettevõtetele ebaproportsionaalselt kõrge koormusega rahastamismehhanism vajab vältimatult muudatusi energiaintensiivse tööstuse kasvamiseks Eestis.