Eesti Energia õlitehased töötasid mullu teises pooles täisvõimsusel

Vainola lisas, et 2016. aasta esimeses pooles olid energia turuhinnad väga madalal tasemel, mistõttu vähenesid ka kaevandamise mahud. „Aasta teises pooles tingimused energiatootjate jaoks aga paranesid – kasvasid nii õli kui ka elektri turuhinnad ning rakendus valitsuse paindlik põlevkivi ressursi maksustamise otsus, kus põlevkivi ressursitasu on seotud kütteõli maailmaturu hinnaga,“ selgitas Vainola.

Eesti Energia kaevandas möödunud aastal 9,73 miljonit tonni põlevkivi, kasutades ära 65% talle eraldatud kaevandamise aastamäärast. „Eesti Energia põlevkivi kasutamise mahud sõltuvad suuresti energiaturu hindadest. Viimaste aastate keskmine kaevandamise mahu vähenemine ongi tingitud energiaturgudel toimunud hinnalangusest. Samas 2016. aasta teisest poolaastast on Eesti Energia elektrijaamad ja õlitehased töötanud täisvõimsusel või selle lähedal.Näiteks möödunud aasta neljandas kvartalis kasutasid õlitehased ja elektrijaamad 3,5 mln tonni põlevkivi, lisaks kasutasime energia tootmiseks ka laovarusid ja Kiviõli Keemiatööstuselt ostetud põlevkivi,“ märkis Andres Vainola. Kokku tarbisid Eesti Energia tootmisvõimsused 2016. aastal 11,7 mln tonni põlevkivi.

Kokku on põlevkivi kaevandamise luba Eestis neljal ettevõttel: lisaks Eesti Energiale ka VKG-l, Kiviõli Keemiatööstusel ja Kunda Nordic Tsement’il. VKG kaevandas 2016. aastal 1,79 miljonit tonni, mis moodustas 65% ettevõttele eraldatud aastamäärast. Kiviõli Keemiatööstus kaevandas 1,17 miljonit tonni põlevkivi ehk 59% lubatud aastamäärast. Kunda Nordic Tsement 2016. aastal põlevkivi ei kaevandanud ja kasutas laovarusid.

Põlevkivi aastamäärad on ettevõtetele eraldatud geoloogilise põlevkivina. Eesti Energia lubatud aastamäär on 15,01; VKG 2,772; Kiviõli Keemiatööstus 1,98 ja Kunda Nordic Tsement 0,238 mln tonni geoloogilist põlevkivi.