Väikepruulikodade arv on kolme aastaga suurenenud kordades – osaliselt tänu sellele, et väiketootjale esitatavaid tingimusi on leevendatud, ent õllemeistrid ise peavad olulisemaks põhjuseks tärganud õllekultuuri ja tarbija huvi käsitööõlle vastu.
![Põlvamaal Kõlleste vallas Käbliku turismitalus tegutsev OÜ Käbliku Pruulikoda väljastas esimese toodangu veebruari algul. Pildil juhatuse liikmed ja omanikud: (vasakult) Janar Karakatš, Eerik Absalon ja Marko Muruma.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=e2952912-6cf6-57c2-a8dd-49302e9b77b8&width=3840&q=70)
- Põlvamaal Kõlleste vallas Käbliku turismitalus tegutsev OÜ Käbliku Pruulikoda väljastas esimese toodangu veebruari algul. Pildil juhatuse liikmed ja omanikud: (vasakult) Janar Karakatš, Eerik Absalon ja Marko Muruma. Foto: Väinu Rozental
Kui 2014. aasta algul oli aktsiisilao loaga tegutsejaid veidi alla kümne, siis praegu on maksuamet väljastanud aktsiisilao pidamise õiguse 33 väiketootjale. „Neist 13 on päris pisikesed ehk sellised, kes ei rendi tootmisruume, vaid toodavad oma kodumajapidamises – kas siis garaažis, keldris või mõnes muus eraldatud ruumis,“ täpsustas maksuameti maksude osakonna aktsiiside talituse peaspetsialist Marietta Loorents.
Eesti väikseima pruulikoja, Harjumaal Kiisal oma kodus tegutseva Valge Pruulikoda tegevjuhi Regina Valge sõnul on see, et nad ei pea taotlema pädeva mõõtja tunnistust, väike leevendus. Lisaks rakendub väiketootjale soodustusena aktsiisi soodusmäär.
Kõige värskem pruulikoda tegutseb Põlvamaal Kõlleste vallas Käbliku turismitalus. OÜ Käbliku Pruulikoda sai aktsiisilao pidamise loa eelmise aasta detsembris, esimene partii toodangut saadeti aktsiisilaost välja 1. veebruaril. Käbliku Pruulikoja omanikud ja juhatuse liikmed on lapsepõlvetuttavad Eerik Absalon, Janar Karakatš ja Marko Muruma.
Autor: Äripäev.ee
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maailm võtab jätkusuutlikkust üha rohkem omaks ning heitmete vähendamise kiire vajadus on saanud selgemaks, seega on biokütused transpordisektori süsinikuheite vähendamisel üks võtmetähtsusega meede. Biokütuseid ümbritsev õiguskeskkond on keerukas ning erineb riigiti oluliselt.