Investorid OPECi kokkuleppe osas optimistlikud

Tööstusmetallide hinnad kasvavad robinal

Tööstustoorained on sellel nädalal jälle kuumad, sest loodetakse, et inflatsiooni tõus, tööstussektori olukorra paranemine ja infrastruktuuri kulutuste kasv aitavad tööstusmetallid uuesti pulliturule (tõusev turg).

Bloombergi toorainete indeks tegi nädala keskel suurima kolmepäevase tõusu alates juunist. Tõusu juhtisid nafta ja tööstusmetallid. Ka kaevandusfirmade aktsiad kallinesid – näiteks Anglo American Plc ja Glencore’i aktsiad on sellel nädalal kallinenud vastvalt 7 ja 11 protsenti.

Investeerimispank Goldman Sachs teatas, et investorid peaksid panustama tööstusmetallide järgmise aasta hinnatõusule, sest tööstussektori olukord maailmas paraneb. Viimati oli pank toorainete osas nii positiivselt meelestatud neli aastat tagasi.

Ostujuhtide indeksid (PMI) on paranenud üle maailma, mis on aidanud kaasa rauamaagi, vase ja teiste baasmetallide hinnatõusule. Samuti spekuleeritakse, et presidendivalimised võitnud Donald Trump suurendab valitsuse kulutusi infrastruktuurile, mis mõjub metallide hindadele hästi. Trump postitas nädala alguses sotsiaalmeediasse ka video, kus rääkis terase- ja autotööstuse laiendamise vajalikkusest.

Rauamaagi tulevik ei pruugigi nii kehv olla

Goldman Sachs tõstis oma rauamaagi hinnaprognoose. Investeerimispanga sõnul on terase nõudlus olnud ootamatult tugev.

„Trumpi võit ja tema nädala alguses postitatud video on tekitanud turgudel eufooriat,“ ütles Commerzbanki analüütik Daniel Briesemann. „Kõik oleneb sellest, kuidas neid plaane on võimalik ellu viia. Kindel on aga see, et plaanide elluviimisel metallide ja terase nõudlus kasvab.“

Tööstusmetallide hinnad on Londoni metallibörsil kallinenud viimase kuu ajaga 14 protsenti. Arvatakse, et Hiina majandus stabiliseerub ning Trumpi presidentuur suurendab nõudlust. Goldmani sõnul on turgu enim mõjutanud siiski Hiina stimuleerimismeetmed, mitte Trumpi plaanid.

Rauamaagi hind tõusis nädalaga 4,6 protsenti ja tonn maksab 76,93 dollarit.

Vase hind kallines nädalaga aga 5,6 protsenti ja tonn maksab 5740 dollarit. Tsink ja tina tõusid kumbki 5,8 ja 6,8 protsenti ja tonnihinnad on vastavalt 2670 ja 21 245 dollarit.

Alumiinium kallines 4,8 protsenti ja tonn maksab 1778 dollarit. Nikli tonnihind tõusis 2,4 protsenti 11600 dollarini.

Kulla hind langeb edasi

Kulla hind on langenud, kuna investorite arvates on suhteliselt kindel, et Föderaalreserv detsembris intresse tõstab. Lisaks sellele arvatakse, et keskpank peab tulevikus inflatsiooni kiirenemise tõttu intresse veelgi kiiremini tõstma.

Intresside tõstmine mõjub kullale halvasti kahte pidi. Esiteks vähendab see kulla atraktiivsust, sest metall ei maksa intresse ega dividende. Kui intressidega seotud rahavood suurenevad (intressimäärad tõusevad), siis investorite jaoks muutuvad muud varad atraktiivsemaks. Teiseks on intresside tõstmise ootused viinud dollari rekordkõrgele, mis survestab samuti kulda, sest muudab kollase metalli teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks.

“Kõik ootavad intressimäärade tõstmist ning see kajastub praegu ka kulla hinnas. Dollari tugevus on praegu põhiargument,” kommenteeris ICBC Standard Banki ekspert Tom Kendall Bloombergile.

Intresside tõstmise tõenäosus (detsembris) on Bloombergi kogutud andmete põhjal juba üle 95 protsendi.

Kullauntsi hind odavnes nädalaga 1,4 protsenti 1188 dollarini. Hõbeda hind kukkus 0,4 protsenti ja unts maksab 16,44 dollarit.

Investorid ootavad naftalepet

Järgmisel nädalal toimub OPECi kohtumine, kus loodetakse vormistada tootmise külmutamise või kärpimise kokkulepe, vahendab Reuters.

Investorid on sellel nädalal olnud kokkuleppe osas küllaltki positiivsed, sest nafta hind on vaikselt tõusnud. Brenti toornafta on kallinenud nädalaga 3,9 protsenti ja WTI on lisanud 4,6 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 49,01 ja 48,04 dollarit.

95 rotterdami bensiini hind on tõusnud nädalaga 5,3 protsenti ja tonn maksab 476,5 dollarit.

OPEC kohtub 30. novembril Alžeerias, kus naftaleppega loodetakse liituma saada ka Venemaa, mis ei ole naftakartelli liige.

Venemaa energiaminister Aleksander Novak ütles neljapäeval, et globaalne naftatootmise külmutamise järel kohandab oma tootmisplaane ka Venemaa. Päevast tootmist plaanitakse vähendada sellisel juhul 200 000-300 000 barreli võrra.

Praegu on jokkeriks kujunenud Iraan – riik ei pruugi tingimustega nõus olla ja see on tõenäoliselt piisav, et kogu lepe vett vedama läheks. „Vaatamata sellele, et 13 riiki osalevad, piisab ainult Iraani äraütlemisest, et kogu lepe läbi kukuks,“ ütles PVM Oili analüütik Tamas Varga.

Sellegi poolest on analüütikute seas konsensus, et mingis vormis lepe siiski tuleb.